1849. aasta mai lõpuks jõudis Frankfurdi parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega ja võttis selle vastu. Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa keisririigi, mille eesotsas seisab päriliku võimuga sakslaste keiser. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ja kahekojalisele Riigipäevale, mille esimeseks kojaks kavandati üldise, võrdse ja salajase hääletamise teel valitud Rahvakoda, teiseks riike esindav Riikidekoda. Kavas oli luua föderatiivne keisririik. Frankfurdi parlament valis Saksa keisriks Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV, kuid too keeldus. Polnud jõudu, millega põhiseadust kehtestada. 1849.aasta kevadel puhkesid siiski mitmel pool Lõuna- ja Lääne-Saksamaal ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks. Üks suurimaid väljaastumisi toimus Saksimaa pealinnas Dresdenis. Mais 1849 Preisi, Saksimaa ja Hannoveri vahel sõlmitud Kolme Kuninga Uniooniga
Preisi kuningas tagandas liberaalse valitsuse ning Asutavalt Kogul lasti vastu võtta kuninga kingitud põhiseadus. Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus. 1849 jõudis Frankfurdi parlament põhiseaduse koostamisega lõpule. Kuulutati välja ühtne Saksa keisririik. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid alluma keisrile. Tuli luua kahekojaline Riigipäev, mille esimeseks kojaks kavandati valitav Rahvakoda ja teiseks riiki esindav Riikidekoda. Nähti ette ühtset välispoliitikat ja sõjaväge. Frankfurdi parlament valis saksa keisriks Preisi kuninga kuid too keeldus. 1849ndal aastal sõlmisid Preisimaa, Saksimaa, Hannover kolme kuninga uniooni, millega ühines veel 28 Saksamaa riiki. Preisimaa tugevdamiseks pidas kuningas Wilhelm I vajalikuks sõjaväge reorganiseerimist. Wilhelm I määras Preisi valitsusjuhiks Otto Leopold von Bismarck, kes viis sõjaväe reformi läbi.
annaabi.ee 
