3) Mille poolest erineb tööstusajastul domineerinud majandussüsteem infoajastu majandussüsteemist? Kuidas neid süsteeme nimetatakse? Tööstusajastul arendati tööstust, infoajastul arendatakse tehnoloogiat ja teenindust.Ei olnud ülemaailmseid võrgustikke, tekkisid hiljem infoajastul. Võrgustikupõhise majandussüsteemi tagasid transpordi, kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia areng, tõid kaasa globaliseerumise. Kujunes välja riikidekeskne maailmamajandus 4) Milliseid muutusi hõive struktuuris on kaasa toonud infoajastu? Vastamisel analüüsi skeeme ja tabeleid õpikust lk.78 Põllumajandus langes umbes 85%-lt 3%-ni. Tööstuse sektor tõusis tööstusajal umbes 60%-ni ja infoajastul langes umes 40%-le . Teeninduse suurenemine hakkas pihta tööstusajastul ja tõusis kiiresti 5%-lt 70%-ni 5) Kuidas mastaabiefekt tagab toote omahinna (languse/ tõusu)? Vali sulgudest ja põhjenda.
rahvusvahelise õiguse subjekti. ÜROs on antud NGOdele konsultatiivstaatus nad võivad kaasa rääkida. Kas riikide ülesed organisatsioonid võiksid olla rahvÕ subjektid? nt General Motors, maavarade kaevandamisega seotud. Konservatiivne lähenemine on et nad ei saa olla rahvusvahelise õiguse subjektideks, kuid USAs mingis situatsioonis võib. *Subjektide tunnistamisel tuleb välja ajastu nägu tänapäeval on läinud rohkem isikupõhisemaks, mitte niivõrd riikidekeskne. Riikide tekkimine ja kadumine "pärimisõigus" Riigi suktsessioon e õigusjärglus riikide pärimisõigus, kui mingil territooriumil tekib uus riik mis rahv lepingud temale edasi kehtivad. 1978 a Viini riikide õigusjärgluse konventsioon. Õigusjärglus üks riik kaotab oma võimu ja teine asendab selle. Riigi kontinuiteet e järjepidevus vaatamata riigiga toimuvate muudatustele jääb riigi õigussubjektsus püsima riik säilib ja kestab edasi. Kui toimub revolutsiooniline
annaabi.ee 
