kaubandusplokkide moodustamine on tõstatanud taas päevakorda regionaalse integratsiooni problemaatika. Üldiselt mõistetakse majandusliku integratsiooni all olukorda, kus integreeruvate riikide vahel kaotatakse kõik kaubandustõkked ning kolmandate riikide suhtes rakendatakse diskrimineerivat väliskaubanduspoliitikat. Traditsiooniliselt tuuakse välja kolm regionaalse majandusliku integratsiooni vormi: vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühtne turg. Tolliliidu all mõistetakse üldiselt riikidegruppi, kus on omavaheliselt kaubavahetuselt kaotatud kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning mitteliikmesriikide suhtes rakendatakse ühis väliskaubanduspoliitikat.Regionaalse integratsiooni tulemusena muutuvad kaupade hinnad liikmesriikide siseturul. Sellega omakorda kaasnevad muutused tootmise ja tarbimise suundades ja mahtudes. Eesti integreesumisel Euroopa Liiduga tuled Eestil loobuda oma senisest üliliberaalsest
Anglo-saksi kontinentaal- ja merevõimu koolkonnad. Suurbritannia professor Halfor Mackinder (1861-1947), oli moodsa geopoliitilise kontinentaalvõimu teooria rajajaks. Ta väitis, et Euroaasia on maakera keskus ja ülejäänud on selle perifeeria. Mackinder kirjutas, et kes valitseb „südaterritooriumit” (Heartland), (Pivot Areat, see valitseb Euroaasiat. See kes valitseb Asiat, see kogu maaioma. Südsaterritooriumina nähi Mackinder Ida – Euroopat, ehk läiemas mõistes seda riikidegruppi, kes taasisesisvus 1918. Aastal peale Austria – Ungari, Saksa-, vene- ja Osmanite Impeeriumi lagunemist (vahe –Euroopa). Ta tõi välja viis seost poliitika ja geograafia vahel: 1) füüsilisel geograafial on otsene mõju poliitilistele protsessidele; 2) iga riigi poliitiline võimsus sõltub tema geograafilisest asukohast; 3) tehnika ja tehnoloogia areng muudab poliitiliste jõudude vahekordi, kuna selle tulemusena muutuvad füüsilised keskkonnatingimused;
annaabi.ee 
