Napoleon võitis palju sõdu, kuid kaotas nii merel inglastele kui külmal Venemaal venelastele. Kas Napoleon I on siis suur väejuht ja riigivalitseja või halb kaotaja? Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivselt valitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist ja seadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veel paljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteks rajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunud hinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon ei saanud Inglismaa vastu ka Saksamaa abiga. Ta liitis saksa väikeriigid kokku Reini liiduks ja hakkas ise seda juhtima. Peale saksamaa ühendamist Reini liiduks ja Prantsusmaa liitalaseks püüdis Napoleon vallutada Inglismaad. Kuid selles ta põrus
paavstikäest ja pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Napoleon hakkas kohe oma valitsusaja alguses aktiivseltvalitsema/tegutsema ja Prantsusmaad muutma. Ta muutis kohtupidamist jaseadusandlust, andis välja tsiviilkoodeksi, mis sätestas inimeste võrdsuseseaduse ees ja eraomanduse puutumatuse. See koodeks sai eeskujuks veelpaljudele Euroopa riikdele. Napoleon oli suur riigijuht. Napoleon ei tahtnud olla kehvem teiste riikide valitsejatest. Näiteksrajas ta endale suure ja hiilgava õukonna. Võiks arvata, et talle ei mahtunudhinge milleski kellelegi alla jäämine. Napoleon tõestas end hea jatugeva väejuhina. Napoleon ei olnud siiski täiuslik väejuht. läks Napoleon oma 130 000 mehelise väega Venemaad rüdama, murdes esimesena rahulepingut. Napoleon jõudis Moskvani ja vallutas selle,venelased
riigile lojaalne. Neil aastatel jaotati kodakondsust kergemini just välisriikide survel, kuna kardeti, et muidu võib Eestis toimuda diskrimineerimine vähemusrahvuste suhtes. Aastatel 1992 - 1996 sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ligi 87 tuhat isikut(tabel (4)), see arv oleks võinud suurem olla aga kõik mitte-eestlased ei uskunud iseseisva Eesti tulevikku ning püsisid ettevaatlikul seisukohal, taotlejate arvule ei aidanud kaasa ka tüüpiline postkommunistlike riikdele sarnane majanduskriis. Kodakondsuse saajate arv vähenes veelgi, kui 1995. aastal jõustus kodakondsuseseadust, mil raskendati naturalisatsiooni käigus saadavat kodakondsuse ekssamit ning nõudeid toimus kodakondsuse saajate arvu langus. Paiksustsensus suurenes 2 aastalt 5 aastani ning lisandus keeleeksamile ka kodakondssus -ja põhiseaduse tundmise eksam.( kodakondsuse seadus 1995(5)). Kui peale 1995. aasta kodakondsusseaduse jõustuma hakkamist võis märgata kodakondsuse saajate suurt
annaabi.ee 
