a ar..aL.. I + ^tflrL :#;:_y..ffi Maks impul si arvutami se vllem :'..&.?.9.2.1&{W S inu maks imumpu lss: e-fl./. tt organismi treenib varjatult ...Xgqt...ft//'/,/,,/"/........./*at/!r44r1...:........ . . (60-70% maksimumpulsist) kehaon mdnusalt soe ja saan treeningkaaslasega vabalt juttu riiiikida viihemalt 30 min. 3-4 korda f niidalas. Soovitav 1-1,5 tundi 3 korda niidalas. Soovitav on pulsisagedust mddta l0 sek jooksul: 20 korda .tr6d/rrt/:.kl@ 23-24 korda ...AaM{.... 30 korda - t
urgitsedes. Pohjus on tosisem - mi.irgitatud on jogi, mis on basseini seni truult toitn;ud. Joe i.ilemjooksule on ehitatud turbatehas, viiikesed ja suured turbati.ikid ujuvad allavoolu ja jouavad basseini, kleepudes seal klompideks ja lagunedes viiiksemateks osadeks.Pikkamooda muutub vesi tihkeks ja soojaks, selles voib varbaid leotada, kuid mitte ujuda. Bassein on nagu soc, siledale, justkui kilega kaetud pinnale touseb vahel harva moni mull ja lohkeb valju plaksuga. Rahvas teab riiiikida, et turvas kannab edasi viiikeste viihkide tobe. See tobi on tuntud juba vanast ajast, ta kordub periooditi, iga viieteist- ki.imne aasta jiirel (paari-kolmeaastase koikumisega). Haigus seisneb selles, et teatud perioodidellahkuvad viihi-emad teadmata pohjusel oma kodudest (uuemal ajal on teadlased seletusena pakkunud Kuu ki.ilge- tombe intensiivistumist) ning jiitavad oma jiireltulijad urgudesse i.iksi, kus nood siis pikkamooda miidanevad. Viiikeste viihkide tovest voib viilja
annaabi.ee 
