mõistlikumaks. Vietnami sõda Vietnami sõda osutus USA jaoks kõige suuremaks läbikukkumiseks külma sõja jooksul. 1954. Aastal jagunes Vietnam kaheks: NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks. Lõuna-Vietnami reziim oli küll mittekommunistlik, kuid ühtlasi ebademokraatlik ja diktaatorlik. See soodustas kommunistide mõju kasvu riiigis. 1957. Aastal algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnam. Ametlikult astus USA vietkongide vastu sõtta 1964.aastal. Põhja-Vietnami pommitati, kui vägedega sisse ei tungitud. USAl oli hirm, et kui lubada kommunistid võimule Lõuna-Vietnamis , siis tekib ahelreaktsioon ning Mõskva mõju alla langeb kogu Ida-Aasia. Sõda oliväga verine ja ulatus kaugele, selle käigus demoraliseerisid ka USA sõdurid, kes tapsid külades naisi, lapsi ja vanureid. 1973
riigipea valimise kord on kohmakas ja võib viia surnud ringi, ning ei ole ju normaalne, et riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täishääleenamue reeglit, kus võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt poole valimisel osalenute häältest. Kui Iirimaal valimised toimuvad, siis kasutatakse kolmandat presidenti otsevalimise meetodit alternatiivset häält. Alternatiivne hääl on üks järjestusmeetoditest. Järjestusmeetodi
annaabi.ee 
