Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja vaitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea(presidendi)ülesandeid. Neil aastal osalesid eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad ning selle tüttu ei suudetud moodustada üheparteilist valitsust ning eestis oli koalitsiooni valitsus. 1930 tabas eesti majandust ja ühiskonda kriis. Usuti, et võimu oma riigipea päästaks maa ning paneks maksma kindla korra. Autoritaarne eesti e
3) häda dekreedid - peab olema eriolukord või seisund (looduaõnnetus, epideemia või mni muu oht, mis eeldab mingisuhust käitmist. Võib olla vastuolus seadusega. Seadlusandlus õigus on Eestis EV Presidendil, peab olema kaks eeldust olema samaaehselt. Parlament ei saa kokku tulla, on mingi valdkond mis vajab kiiret sekkumist. Seadlsuega nt ei saa kehtestada maksupoliitiat, eelarvet ei saa kehtestada. Selleks on seadlus eestis jõustuks on vaja kontrasignatuuri e teist allkija ( riiigikogu esimes, peaminister, Määrus - õigustloov akt, reguleerib teatud valdkonda üksnes formaalses mõttes, allub seadusele., luba ehk delegatsioon seadusandjalt. Nteest panga presidendil on õigus anda määrus. Spetsiaal delegatsoon- määrause andmise õigusega konkreetse seaduse alusel.
mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, lahendab muid küsimusi, mis ei ole põhiseadusega 6 antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste pädevusse. 28.Riigikogu seadusandlik tegevus. Reguleerib nimetatud valdkonda PS VII peatükk "Seadusandlus". Seadusandliku algatuse õigus on Riigikogu liikmetel ja Riiigikogu struktuuriüksustest fraktsioonidel ja komisjonidel, Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks, Vabariigi valitsusel. PS §104 loetleb Riigikogu koosseisu enamust nõudvad seadused, mida nimetatakse ka konstitutsioonilisteks seadusteks. Seadusandliku tegevusena on käsitletav rahvahääletuse algatus. Vastu võetud seadused kuulutab välja Vabariigi President ja need jõustuvad pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei ole sätestatud mõni muu tähtaeg.. 29
annaabi.ee 
