tiendavat kaitset thtsamatesse keskustesse. 2. Juunipre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse vljakule mnituhat inimest, htuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid le vetud ja K. Pts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati vlja Riigivolikogu valimised. 4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu vlja Eesti Nudkogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi: 1) Riigvolikogu nimetati mber lemnukoguks (esimeheks sai Johannes Vares). 2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin). 3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati titevkomiteed (liikmed mrati ametisse krgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes hiskonna juhtivaks ja suunavaks juks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekrteriks sai Karl Sre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700 liikmeni
Juunipööre - 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest, õhtuks oli Punaarmee abiga valitsuse ruumid üle võetud ja K. Päts kirjutas alla dokumendile millega nimetati ametisse uus valitsus. 3. Siis saadeti laiali vana Riigikogu ja kuulutati välja Riigivolikogu valimised. 4. 21. juuli hommikul kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõudkogude Sotsialistliku Vabariigi (ENSV). 5. Alusati valitsuse ulatuslikke muudatusi: 1) Riigvolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks sai Johannes Vares). 2) Senisest Vabariigi Valitsusest kujunadati Rahvakomissaride Nõukogu ( esimeheks sai Johannes Lauristin). 3) Linna- ja vallavalitsuste asemele moodustati täitevkomiteed (liikmed määrati ametisse kõrgemalt poolt). 6. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, sellest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekräteriks
annaabi.ee 
