tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. Valitsuses vahetusid tihti. 2)Prantsusmaa alates 1870 . aastast kehtis vabariik, demokraatlik kord oli üsna tugev, erinevalt suurbritanniast tegutses seal palju erinevaid parteisid, seega oli prantsusmaa poliitiline elu kirev. Valitsuse eluiga oli tavaliselt lühike. 3)USA Toimis kaheparteisüsteem. Valitses vabariiklik kord, seadusi võttis vastu kongress ning riigpeaks oli neljaks aastaks valitav president. Juhtivad erakonnad olid vabariiklik ja demokraatlik partei. *Diktaktuuride tekke põhjused 30 aastatel- Tänu sellele et pärast esimest maailmasõda ei suutnud demokraatlikud riigid oma probleeme lahendada tekkis rahvas pettumus ning nende võim langes. Seda nime. Demokraatia kriisiks. 1930. Tekkis Eu riikides olukord mis soodustas diktaktuuride võidulepääsu. Kuna demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda tuli võimule diktaktuur(1939 )
välja passe põgenikele ja kel kodumaad pole. Passeport Nansen; 31.03.2017 Põhjamaade ajalugu 17: Soome maailmsõdade vahel Kuningriik või vabariik? Riigijuht - riigihoidja Taheti uua Soome kuningriik Kuningas pidi pärit olema Saksamaalt Hesseni prints Friedrich Karl (Väino I) Saksamaa lüüasaamine maailmasõjas lõpetas kuningriiki plaanid. 1919.a. põhiseadus kuulutas Soome vabariigiks Riigpeaks oli president Soome presidendid 1919-1940 K. J. Stahlberg (1919-1925) L.K.Relander (1925-1931) P.E. Svinhufvud (1931-1937) K. Kallio (1937-1940) Soome välispoliitika Suur-Soome: soov liita Karjala Soomega 14.okt 1920 - Tartu rahu - rahulepng Soome ja Nõukogude Venemaa vahel 1920 Ahvnamaa kriis Soome andis Ahvenamaale laialdase autonoomia 1920- Soome astus Rahvasteliidu liikmeks Välispoliitikas oli valdav Skandinaavia suund
annaabi.ee 
