mitmekesisuse ja mahu poolest. Reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad (valitsus, valitsuse keskasutused või kohaliku valitsusasutused). Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigivalitsemisorganite ja ühiskondlike organisatioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevustrahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. FÕ normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja
Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud. Füüsilised isikud on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud ja välismaa kodanikud. Teatavatel juhtudel võivad õigussuhte subjektideks olla ka organisatsioonid, riigiorganid ja riik tervikuna. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusobjekt. Juriidilised isikud jaotuvad eraõiguslikeks (loodud erahuvides), avalik-õiguslikeks (riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muud juriidiline isik). Riigorganite õigussubjektsuse määrab kindlaks nende kompetents (määratud seadusega või seadusejärgse õigusaktiga). 2. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. 3. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õigusvõime on riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja. Tsiviilõiguslik võime tekib sünniga, avalikes harudes täisealiseks saamisega. Teistes õigusharudes võib olla seadusega kehtestatud
annaabi.ee 
