Lubadustega "rahu, leiba ja maad" võitsid rahva hulgas ja sõjaväes endale järjest rohkem poolehoidu äärmuslikud poliitilised rühmitused, eesotsas enamlastega. Ajutine Valitsus ei suutnud hoida vaol revolutsiooni keerises arenevaid sündmusi ning tegelik võim kohtadel libises järk järgult tööliste ja soldatite nõukogude kätte. Viimaste eestvõttelalgasid sõjaväes, tehastes ja käitistes korratused - omavoli tarvitamine, ohvitseride ja teiste juhtivate tegelaste kinnivõtmine ja riigivaranduste hävitamine. Vene riiklik keha lagunes, ähvardas matta oma rusude alla ka tema koosseisu kuuluvaid vähemusrahvaid. Väga tõsikeks kujunes 1917. a. sügiseks sisemine seisukord ka eestis. Vene põhjarinde tagalana oli Eestimaa üle ujutatud Vene sõjavägedest, kes-kaotanud distsipliini ja korratunde - riisusid ja röövisid kohalikke elanikke. Vene vägede omavoli vastu võisid kodanikud kaitset leida ainult enda kaiste organiseerimise teel.
· Seadus vallanõukogude valimise kohta. RT 1921, 26, 18. · Seadus politseiametnikkude nimetuste muutmise kohta. RT 1921, 26, 19. · Seadus vabariigi kaitsepolitsei ametnikkude vormiriiete kohta. RT 1921, 26, 20. · Seadus Petserimaa ja Naroova taguste valdade elanikkude perekonna-nimede kohta. RT 1921, 26, 21. · Seadus riigiteenijate ametsõitude tasumäärade kohta. RT 1921, 27, 23. · Seadus õlle valmistamise ja müügi kohta. RT 1921, 27, 24. · Riigivaranduste osakonna ja selle juures asuva likvideerimiskommisjoni põhimäärused. RT 1921, 28, 25. 25. mail 1921 · Seadus välisvaluuta sisseveo kohta. 25. mai 1921. RT 1921, 43, 36. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 74. · Seadus kohtunikkude, prokuratuuri ja kohtuministeeriumi kodifikatsiooni osakonna ametnikkude palga kohta. RT 1921, 44, 37. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 75.
palgatööjõud väheneb tunduvalt; 3) töötasu tõuseb. Kõige tähtsam on aga see, et meilt läheb ära tööjõud. Seepärast peame väljarändamist igati takistama.” Just 19. sajandi keskpaiku aktiviseeris vene keskvõim asustamata või uute vallutatud alade koloniseerimise poliitikat (19. saj. 1. poolel laienes Vene impeeriumi ala ca 3 viiendiku võrra!). Asundustegevus sai 1837. aastal loodud Riigivaranduste Ministeeriumi üheks ülesandeks. Riigimaade asustamine Volga-äärsetes Saraatovi ja Samaara kubermangus avas lõpuks eesti talupoegadele esimese konkreetse sihtmaa, kuhu 1855. aastal suundusid esimesed väljarändajate grupid Võrumaalt Väimelast ja Lõuna- Tartumaalt Sangastest. Järgmise sihtkohana lisandus tatarlaste väljarännu tõttu tühjaksjäänud Krimm, kuhu suundusid 1860.aastal ümberasujad Järva-Madise ja Järva- Jaani kihelkonnast
2) Tallinna kirikutes ja koolides iseseisvumismanifest ette lugeda. 3) Tühistatakse enamlaste korraldused varade riigistamise kohta. 4) Eesti sõjaväelased ilmugu 1. märtsiks oma väeosadesse. 5) Kokku on seatud Eesti ajutine valitsus. Moodustati ajutine valitsus: Ministrite nõukogu esimees siseminister, kaubandus ja tööstusmeister Konstantin Päts. Ministrite nõukogu abiesimees ja kohtuminister Jüri Vilms. Välisminister Jaan Poska. Sõjaminister Andres Larka. Raha- ja riigivaranduste minister Juhan Kukk. Põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamat. Teedeminister Ferdinand Peterson. Töö- ja hoolekandmise minister Villem Maasik. Haridusminister Peeter Põld. Saksa okupatsioon Rahukõnelused Brest-Litovskis- 1917. aasta oktoobrirevolutsiooni järel soovisid bolsevikud Lenini juhtimisel teha separaatrahu Venemaa ja Saksamaa vahel. 15. detsembril kirjutati alla vaherahule ehk relvarahule. Saksamaa kavatsused ja sõjalised jõud:
annaabi.ee 
