põhiseadus, millega loodi ka ühekojaline Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis riigivanem. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Valitsused vahetusid kiiresti ja vähesed neist pidasid vastu rohkem kui aasta. Samas olid riigivanemateks siiski küllaltki piiratud hulk inimesi erakondade eliidi seast; neist ajaliselt oli kõige kauem ametis Konstantin Päts; kõige pikem järjestikune ametiaeg (1925–1927, peaaegu 2 aastat) oli enne 1934. aastat aga Jaan Teemantil. Täidesaatva võimu nõrkuse ning kiire valitsuste vahetumise tõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine. Esimese põhiseadusega tagatud demokraatlikke vabadusi kitsendas mõnevõrra
korraline põhiseadus, millega loodi ka ühekojaline Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis riigivanem. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Valitsused vahetusid kiiresti ja vähesed neist pidasid vastu rohkem kui aasta. Samas olid riigivanemateks siiski küllaltki piiratud hulk inimesi erakondade eliidi seast; neist ajaliselt oli kõige kauem ametis Konstantin Päts; kõige pikem järjestikune ametiaeg (1925– 1927, peaaegu 2 aastat) oli enne 1934. aastat aga Jaan Teemantil. Täidesaatva võimu nõrkuse ning kiire valitsuste vahetumise tõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine. Esimese põhiseadusega tagatud
annaabi.ee 
