Kuidas jääb arsti töö kõrvalt aega hobide või lõbustuste jaoks? Kindlasti iga töö kõrvalt peab inimene ennast taastama. See kehtib ka arsti elukutse kohta. Seda aega peab endale nõudma, sest kui on hea tervis ja hea tuju, on ka hea töövõimekus. Arstide huvid võivad olla väga laialdased ja vahel nad hakkavad hõivama üha rohkem aega ja on juhtumeid ka Eesti ajaloos, kus arstidest on saanud ühiskonna tegelased ja riigijuhid meil on olnud presidente ja riigivanemaid. Aga huvid on arstil nii, nagu igal teiselgi inimesel on muusikainimesi, kultuurihuvilisi, mistahes huvidega, siin ei ole põhimõtteliselt suuri erinevusi. Millest tuleneb, et Eesti inimese tervis on üks viletsamaid Euroopas? Jah, see on tõepoolest nii. See on valus küsimus. Meie tervisenäitajad, eriti meeste eluiga ja haigestumiste suur arv teeb meid, kui mitte kõige viimaseks, siis eelviimaseks ning meid võrreldakse lätlaste ja venelastega. Siin on, jah, mingi rahvuslik omapära
õiguseid. 1929 – Loodi Vabadussõjalaste Liit. Selle juhtideks said A. Larka ja A. Sink. Vapsid nõudsid: - riigikogu koosseisu vähendamist poole võrra. - et riiki hakkaks juhtima rahva poolt valitud isik, kellele antakse suured volitused. - riigi suuremat sekkumist majandusse. Vabadussõjalastel oli oma ajaleht „Võitlus“. 1933 - võetakse vastu Vapside poolt tehtud II Põhiseadus. Kehtima hakkab 1. jaanuar 1934. Hakatakse tegema ettevalmistusi, et üles seada riigivanemaid. Hakatakse koguma riigivanema kandidaatidele hääli – kokku on vaja 10 000 häält. Kandidaadid: August Rei, Johann Laidoner, Konstantin Päts, Andres Larka. Hääled saavad kokku Laidoner, Päts ja Larka. 1934 – otsustavad Päts ja Laidoner kuulutada välja kaitseseisukorra. Toimub nn riigipööre. Peatatakse riigivanema valimised. Riigikogu saadetakse laiali pooleks aastaks. Algab Vaikiv Ajastu. St, et rahva suu on suletud, kuna rahvas ei saa valida
annaabi.ee 
