Ta oli sidemees Prantsusmaal ja Belgias. See oli väga ohtlik ülesanne kuna see tähendas kaeviku asemel vaenlase tule all olemist. Sõjavägi oli talle nagu kodu, kus ta ohtlike ülesannete täitmisel sai mitu korda haavata, ning paistis sidemehena kaks korda imetlusväärsena silma teenides ära II ja I raudristi. Viimast autasu anti eriti harva madala auastmega sõduritele. Pärast Nõukogude Vabariigi kukutamist asus Hitler tööle Mücheni Riigivalitsuses , nuhkides väljas pardeide ja ringikeste üritustel. 12.sept.1919. käis ta lukksepp Anton Drexleri poolt asutatud Saksa Töölispartei koosolekul. See partei propageeris ksenofoobsied,antisemiitlike ning pseudosostialistike ideid. Hitrleri hakkas koheselt debattidest osa võtma ning paistis välja oma oraaroritalendiga. Esimest korda avastasid kaaskuulajad koos Adolfiga endaga , et tal on anne kuulajaid köita ning selles tuua esile palju emotsioone.. Adolf Hitleri elu diktaatorina:
lapsevanemad: on õigus saada 1 tööpäev igas kuus kuni lapse 18-aasta vanuseks saamiseni; tasustamata lapsepuhkus antakse emale ja isale igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva alla 14 aasta vanuste laste puhul või kuni 18 aasta vanuste laste puhul, kui nad on invaliidistunud Avalik teenistus: Seadus, mis seda reguleerib "Avaliku teenistuse seadus" ehk ATS 1. aprillist jõustub uus ATS Avalik teenistus, see on töötamine riigivalitsuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes. Avalikud teenistujad jaotatakse: ametnikud, abiteenistujad, koosseisuvälised teenistused. Abiteenistujad on need, kes töötavad riigiasutuses 5 töölepinguga. Ametnik on see isik, kes teostab avalikku võimu. On kõrgemad ametnikud, vanemametnikud ja nooremametnikud. Ametnikke ei võeta tööle töölepinguga. Neid nimetatakse teenistusse, nimetatakse
rajatigi. Ka olid nad Eestis algusest peale peaaegu eranditult linnarahvastik (ehkki kodumaal elasid nad enamasti maal). Põlisrahvastik, kelle tööstusesse asumine oli niiviisi takistatud, jäi võrdlemisi olulises osas veel põllumajanduslikuks maarahvaks; veel praegugi elab linnas vaid veidi üle poole eestlasi ja põlisvenelasi. Tõsi, oma parema hariduse tõttu oli põliselanikel võimalus tööd leida teenuste osutamisel ja haritlastena, tihti isegi riigivalitsuses, kuigi seal selgelt eelistati tulnukaid kui ustavamaid. Umbes 1970. aastal läksid maailma eesrindlikumad maad üle uude, postindustriaalsesse arenguetappi. Selle üheks tunnuseks on desindustraliseerimine - tööjõu äravalgumine tööstuslikelt kutsealadelt teenustesse, teabetöötlusse, juhtimisse ja muudesse kõrget haridust nõudvatesse ametitesse. Eesti rahvastiku kumbki osa polnud selliseks arenguks valmis. Ja meil kehtiv nõukogude võim ei