lasta. Seda juhtus küll mitte väga sageli, sest rahvas tahtis näha verd, vaatemängu ning teenida kihlvedude pealt rahasummasid. Sajand pärast Nero valitsemisaega polnud keegi võitnud isegi üle 35 miljoni sesteri. Ka Nero ise võttis vahel mängudest osa - kord sõitis ta isegi kümne hobuse rakendiga, mis lõppes, tõsi küll, tema kukkumisega. Imperaator ei soovinud tegelikult vastupidiselt tavalistele roomlastele näha verd, ta isegi vihkas sõjapidamist, millega riigivalitsejal tuli siiski paratamatult kokku puutuda. Nero valitsemisajal muutusid problemaatiliseks keldi hõimud, kellega tekkinud pidevaid konflikte keisril lahendada tuli. Ta küll ei pidanud otseselt ise mõõga ja kilbiga nende vastu minema, kuid poliitilisi otsuseid ja käske ning vastutust tuli ikkagi temal jagada. Näiteks vastutas Nero otseselt 400 orja ristilöömise eest, mis oli määratud neile karistuseks ühe senaatori tapmise tõttu. Kohtuotsus viidi täide, hoolimata rahva vastuseisust
-Renessanss-Rooma autorite esiletõus.Cicero,Livius,Tacitus. -Sekulariseerumine.Skolastika vs ,,vabad kunstid" -Autonoomia.Autonoomsed tegutsejad konfliktis.Riigid(=i)ndiviidid -Huvid.Riigi huvid<-> indiviidi huvid Humanism II:skeptitsism -16. saj skeptitsism<-> loomuõigus.Objektiivse õigluse olemas olu? -Michel Montaigne, antiikmõtleja Carneades:ei ole! -Lahendus:juhinduda eesmärgist e eesmärk pühendab abinõu -Montaigne´l jt:eesmärgiks riigi stabiilsus.Erinev moraal tavakodanikul ja riigivalitsejal. -16. saj I pool:Machiavelli:kuidas on kasulik? -16. saj II pool Raison d´etat teooriad.Ausus vs kasulikkus. Õnn Õnne mõiste *emotsionaalne seisund *seos naudinguga? *õnnelik elu-mida sellega mõeldakse? *kas võimalik objektiivselt määratleda? *"õnnelik ühiskond" Loengu sõlmpunktid. -antiikaegsed vaidlused õnne üle *õnne olemus *voorus jaõnn *õnneliku elu erinevad vormid