juriidilise isiku teenistuses töötavate isikute ja avalik-õiguslikule asutusele kuuluvate esemete kogumiga, mis täidab seadusest tulenevaid avalikke ülesandeid. Avalik-õiguslik asutus osutab avalikke teenuseid, mida ühiskonna liikmed saavad kasutada (nt Rahvusraamatukogu, Rahvusooper, avalik-õiguslik ringhääling jne). Avalik-õiguslike asutuste moodustamise eesmärk on sageli teatud tegevusvaldkonna autonoomia tagamine ehk „riigivaba otsustusruumi organisatoorne kindlustamine“. Tegu ei ole mitte küsimusega enesekorraldusõiguse andmisest (nagu avalik-õiguslike ühenduste puhul), vaid (sageli põhiseaduslikult nõutava) tegevusautonoomia ja enesejuhtimise tagamise vajadusega. Lisaks võivad avalik-õiguslike asutuste moodustamise põhjusteks olla majanduslikud kaalutlused, vajadus kaasata suuremal määral erialaeksperte, kelle otsused ei sõltuks poliitilistest kaalutlustest (nt Eesti Pank) jne. 3
tähendab kas: o Hindade mõjutamist läbi subsiidiumite või maksude. o Indiviidi sissetulekute mõjutamist läbi tulusiirete (tuluülekannete). Kui inimene tõdeb, et hoolimata maksude maksmisest ei hooli riik tema laste haridusest ega eakate vanemate elujärjest, hakkab ta alternatiivseid turvatunnet loovaid võimalusi otsima. Äraproovitud vahendeid individuaalse ehk riigivaba toimetuleku tarvis on ju palju – korruptsioon, must turg, ümbrikupalk jms. Igas riigis esineb paratamatult mitmesugust ebavõrdsust. Staatuseline ebavõrdsus – palk, tulud, varandus, omand, võimalused majandustegevuseks jne. 28 Sotsiaalne ebavõrdsus – võimalus liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides,