8. Kuidas kantakse ametikohtade eraldusmärke õlakutel? Eraldusmärgid paigutatakse õlakukattele proportsionaalselt ja arvestades nende hulka ning suurust. Viimase eraldusmärgi kaugus õlakukatte varrukaõmbluse poolsest servast peab olema vähemalt 11 mm ja eraldusmärkide omavaheline kaugus vähemalt 3 mm. 9. Kus kantakse varrukaembleemi? Vasak varrukas, ringikujuline, tikitud, kuldse või hõbedase niidiga 10. Millistel juhtudel ja kus võib päästeteenistuja kanda vormiriietusel riigitunnust? välislähetusel 11. Kuidas jagunevad päästeteenistujate ametinimetuste tunnused (tõrvikud ja nimetused)? Päästeteenistujate ametinimetuste tunnused jagunevad järgmiselt: 1) päästepeadirektor, päästedirektor kolm kullavärvilist kõrvuti tõrvikut; 2) päästepealik kaks kullavärvilist kõrvuti tõrvikut; 3) päästepeaspetsialist, päästejuhtivspetsialist, päästevanemspetsialist, päästespetsialist üks kullavärviline tõrvik. 12
Riigivapp paigutatakse auväärsele kohale. Seaduse kohaselt kasutatakse riigivappi kujundus-, turva- või pitserielemendina õigusaktidel, dokumentidel, rahamärkidel, ruumikujunduses, alalise asukoha hoonetel, siltidel, embleemidel, pitserites ning seda võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. Suure riigivapi kasutamine Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikogu otsustel, avaldustel, deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadlustel, otsustel ja käskkirjadel, tema 7
värv. Kujutise valmistmise materjalist sõltuvalt võib riigivapp olla ka ühevärviline ja reljeefne. 7.2. Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus ja väike riigivapp on riigivõimu tunnus. 7.2.1 Suur riigivapp Joonis 2. Eesti Vabariigi suur riigivapp. Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi (vt joonis 2) garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Riigipitseris, seadustel, välislepingute ühinemise, denonsseerimise ja ratifitseerimise kirjadel ning isikut, kodakondsust, perekonnaseisu, haridust, ametit või elukutset tõendavatel dokumentidel kasutatakse suurt riigivappi garatiimärgina. Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike
võib kasutada trükistel ja muudel esemetel. 7. SUUR JA VÄIKE RIIGIVAPP Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi garantii-, kuuluvus- või põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad riigitunnust Vabariigi President, Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus. Riigi Teataja esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike vormi- või ametiriietusel, riiklikel autasudel, põhipiirimärkimärkidel ja piiripunktides kasutatakse riigi tunnusmärgina suurt riigivappi. Riigitunnus paigutatakse ka Vabariigi Presidendi residentsile ja esindusruumidesse, Riigikogu ja Vabariigi
annaabi.ee 
