Kas keskaegne linn oli kui riik riigis? Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, mille elanikud ei elatu põhiliselt põllumajandusest, või haldusüksust, mis hõlmab lisaks asulale ka selle ümbruse. Keskaja linnu iseloomustasid samad tunnused. Keskaegsed linnad olid väga võimsad ning seetõttu on neid kireldatud kui riike riigis. Kas see kirjeldus aga end õigustab on teine küsimus. Üheks olulisemaks riigitunnuseks on põhiseadus, millele tugineb kogu riigikorraldus ja mis määrab ära kodanike õigused ning kohustused. Keskaja linnal oli oma variant põhiseadusest – linnaõigus, mis aitas linnaelu korraldada. Näiteks Lübecki linnaõigus, mis oli kehtiv ühtekokku sajas linnas kaasa arvatud Tallinnas. Enne linnaõigust olid keskaegsed linnad feodaalide mõju all, sest asusid feodaalide maadel. Linnaõigusega said linlased õiguse kaubelda, teha käsitööd. Seda tingimusel, et nad maksid makse.
Õiguse alused Õpik Õigusõpetus Kiris, Kukrus, Lunna, Mr X Kirjalik eksam 5 küsimust (teoreetilist) Ühiskond, riik ja õigus Riigi tekkimine perekonnast: selle suurenemise teel Riigi tekkimise lepingu teooria: Algul oli looduslik seisund, inimestel ei olnud eraomandit, kõik olid vabad, oli õnneaeg. Riigi tekkimise aluseks oli eraomandi tekkimine, tekkis kadedus, vaen, kuritegevus. Sõlmiti leping, rahvas valis valitseja. Valitseja on igavene, keegi teda puutuda ei või. Riigi tekkimise evolutsiooniline teooria: Ameerika etnograaf, jurist Louis Henry Morgan oli looja. Sugukonna eesotsas oli vanem, kes valiti mingisuguste tunnuste alusel, mis lõid talle sugukonnas isikliku autoriteedi, näiteks suurepärane kütt või lahendas konflikte või oli füüsiliselt teistest peajagu üle. Tavade rikkuja on ühiskonnale ohtlik, neid karistas sugukond väga karmilt ja halastamatult. Riigi tekiimise põhjustas tootmise ...
Peale hariduse oli veel tähtis osa linnas kirjandusel. Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid. Värsivormilised lühilood fabliood pilasid erinevaid inimtüüpe ja eri ühiskonnakihtide ning elukutsete esindajaid. Sama laadi oli linnakirjanduse kuulsaim teos anonüümne prantsuse eepos " Rebaseromaan". Tõenäoliselt üks silmapaistvamaid üritusi keskaegses linnas oli varakevadise paastu algust tähistav vastlakarneval. Üheks tähtsaks riigitunnuseks oli võibolla suhted teiste linnadega, kas siis kaubanduslikud või valitsemisega seotud. Seegi tegi linna riigi sarnaseks. Keskaegses linnas olid olemas valitsemisorganid, kodanikud, seadused, raha, kultuur ja paljud teised omadused. Need kõik kokku teevadki linna, kas just riigiks aga riigi sarnaseks küll. Seega väita, et Keskaegne linn on kui riik riigis on üsna õige öelda tolle ajastu kohta.
annaabi.ee 
