Hooajatöö, tegutsesid sügisel ja kevadel+ suvel. Paljud maata tp ja prisorje oli hõivatud tööjõuna otseses tööstuses ( eriti uurali tööstusettevõtetes) Teenisi palka nau vabrikutöölised, samas olid ettevõttega isiklikult seot. Kui ettevõttel läks hästi oli ka tööstusorjadel soodustusi. Kuie ttevõttel läks aga halvasti, siis võidi ka väga paju vireleda. Samas igal juhul, isegi kui hästi läks, said nad 3-4x vähem palka kui omal jõul palka oleks saanud. Suur osa oli ka riigitp (Kazevnnõe kpestjane) e kroonutp. Ei saanud maast lahus osta või müüa. Ei nim pärisorjadeks. Teatud tingimustel oli neil õigus sots staatust muuta ( nt linnaelanikuks saada). Lahedam elamine. Riigitp osakaal on ärk-järgult kasvanud. Palju riigitp kasu tpalju riigiettevõtetes nt suurte metsaalade raiumiseks ja laevaehitamisel. Holopid orjad. 1649 a ulozenies on holoppide kohta täiesti eraldi artiklid. Holoppe on
Valdavas osas poolakaid aga ka teisi sh eesti a lätipäraseid nimesid .II grupp olid haidukid, kes olid endised sõjaväelased, pidid riigile maksma mõõdukaid koormisi. Kui puhkeb sõda ja ta peab sõtta minema, siis ta vabastatakse koormistest. III kategooria olid kasakad, kes aaharimisega suurt tegeleda ei saanud. Piid jätkama stavrosti teenimist, kasut rataväe käskjalgadena. Poola ajal tp pärisorjuslik seisund tugevnes ( mõisnikud said kohtuvõimu). Ka riigitp olid pärisorjad, kuid nende aladel kontroll nõrk. Riigi tp olid suuremad liikumisvabadused, tulenes kontrollinõrkusest. Said liikuda oma stavrosti piirkonnas. Ka nende koormised olid reguleeritud, eramõisades ei olnud. Tp jooksid nii ida kui ka põhja suunas.David Hircheni Maaõiguse visand, tahtis tp pärisorjuslikku seisundit fikseerida. Võrdles Liivimaa tp rooma orjadega. Kõik kuulus isandale ja ise ei tohtinud midagi müüa või põgeneda
annaabi.ee 
