Samal ajal, kui oleks võimalik kogu kõrghariduse omandamise kõrvalt veidigi erialaseid kogemusi koguda. Ja peale spetsialisti auastme saavutamist imestame, miks keegi meid tööle ei võta. Erialased kogemused on tihtipeale see, mille tõttu tööandja eelistab 40 aastase tööstaažiga pensionäri kogenematu üliõpilasele. Selle puhul on hakatud korraldama üha enam koolitusi noortele. Need on veel küll vähe populaarsed ja võõrad, kuid pideva riigitoetuse korral aitab see meie noori väga palju edasi. Noorte õpetajate koolitamiseks on loodud Eestis sihtasutus Noored Kooli , mis õpetab ja soovitab üliõpilastel pedagoogideks hakata. See on huvitav süsteem, sest läheneb kogu haridussüsteemile uue nurga alt. Ja mõjub ka teismelistele lastele palju ligitõmbavamalt. Kahjuks ei mõju sellised koolitused ja suur õpihimu paljudele noortele. Suured hirmutamised kogemuste vähesuse tõttu sunnivad üha rohkem noori juba enne
Lisaks veel rida väikelinnade teatreid Viljandis Ugala (kutseline teater alates 1926); Narva Teater (alustab kutselisena 1931); poolkutselised teatrid Võrus "Kannel" (1927); Kuressaare teater (1935); Valga "Säde" (1936). Teatrid kuuluvad seltsidele ning pole riigiteatreid ega erateatreid (v.a Paul Pinna Rahvateater 1923-27). Teatrid elatavad end ära lisaks piletitulule, ka riigilt saadava toetusele ja Kultuurkapitali rahadele (luuakse 1925 aastal). Riigitoetuse osakaal teatrite tuludes on 40-50% ümber. Iseseisvuse alguses tuuakse hooaja jooksul välja umbes 80 uuslavastust (vabariigi lõpuks kasvab umbes 140 uuslavastuseni aastas), antakse umbes 400. Algupärandite osakaal mängukavas jääb 1920ndate alguses 15-20% vahele, kui vabariigi lõpuaastail on juba osakaal 40% mängukavast. 16. Teatrite repertuaar 1920.-1930. aastail. Vabariigi algus ja Euroopast meieni jõudnud uued kustivoolud tõid ka uuendusi teatrisse.
annaabi.ee 
