on oluline senisest enam kaasata eraettevõtjaid, kes oskavad turusituatsiooni kõige paremini prognoosida. Riigi jaoks strateegiliselt olulised erialad reguleeritakse samuti tulemuslepinguga. Meelitamaks tudengeid õppima näiteks õpetajaks või eesti keele filoloogiks, on kavas luua n-ö motivatsioonistipendiumid. Reformikava näeb ette, et riik sõlmib tulemuslepingud vaid avalik-õiguslike ülikoolidega. Senised 8 riigitellimuslikud õppekohad erakoolides kaovad, mistõttu kaob ka raha. Juhul kui ka erakool soovib analoogseid tulemuslepinguid, peab viimane vastama kõikidele avalik-õiguslikule ülikoolile seatud nõuetele. Ilmselge on aga see, et ükski erakool ei hakka selle tarvis oma eksistentsiaalset olemust muutma. Leian, et erakoole tuleks kohelda avalik-õiguslike ülikoolidega võrdsetel alustel. See tähendab, et koolid on võrdsed, olenemata omandivormist. Ka erakoolidel peab säilima
Muud tooted ja teenused: Ruumide rent koos lisateenustega (auditooriumid, õppeköök, kohvikuruumid, esitlusseadmete rent) Catering (ürituste toitlustamine, teenindav personal) Kohvik (toitlustamine) Pealtnäha sarnased tooted (õppekavad sarnased või samad, üks valdkond) tuleb toodete turundamisel juhinduda erinevatest sihtgruppidest. Kutseharidusõppes on eranditult riigieelarvelised õpilased. 2013/2014 ja 2014/2015 õppeaasta riigitellimuslikud kohad täitusid märkimisväärse konkursiga esimesel vastuvõtukatsete päeval. Samas on oluline läbi mainekujunduse hoida EHTE kestvat populaarsust (olla meediapildis silmapaistvate õpilastega – kutsevõistluste edukad, headel positsioonidel vilistlased jms). Kutseõppe õppekavadest on teenimatult väike huvi toitlustusteenindaja eriala vastu. Samas konkureerivate koolide õppekavadel on konkurss tihe.
annaabi.ee 
