Ajakirjandus peaks vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks. Tänapäeva ajakirjandusel on suur mõjujõud. Meedial on võime mõjutada inimesi. Üks lihtne lugu mõnest lihtsast teemast võib pöörata pea peale paljude inimese arvamuse. Tänu sellele peaks ajakirjanikule langema suur vastutus oma esitatud faktide adekvaatsuses ja eetikareeglite kinnipidamises. Paljudele inimestele jääb paremini meelde ajalehe esilehelt silma jäänud kiri kõrgele riigitegelasele kahtlustuse esitamises korruptsioonis, kuid märkamata jääb ajalehes paar päeva hiljem ilmunud väikese kirjaga tekst kahtlusaluse rehabiliteerimisest. Inimest süüdi olevaks kuulutav pealkiri on tavaliselt mitu korda silmatorkavam kui teda rehabiliteeriv tekst. See näide peegeldab kõige paremini tendentsi, mis valitseb ajakirjanduses, ka Eesti ajakirjanduses. Ajakirjanikud keelduvad võtmast omale vastutust oma kirjutatud lugudest ja
Kohe kindlasti oli Keila-Joa mõis üks kaunemaid ning uhkemaid mõisasid kogu Eestis. Ajalugu Keila-Joa mõis rajati 17. sajandi alguses ning kuulus esmalt Wrangellidele. 1763. aastal ostis mõisa Berend Heinrich von Tiesenhausen. Kuni 19. sajandi alguseni vahetusid mõisaomanikud tihti. 1809. aastal ostis von Pohlmannidelt mõisa Jakob Georg von Berg, kes selle 1827. aastal Venemaa sõjaväelasele ja riigitegelasele krahv Alexander von Benckendorffile müüs. Benckendorff lasi mõisakeskuse esinduslikult välja ehitada. 1833. aastal valmis uus härrastemaja mille sisseõnnistamisel viibis ka keiser Nikolai I. 1856. aastal läks mõis Alexander von Benckendorffi tütre Maria ja tema abikaasa vürst Grigori Petrovits Volkonski (18081882) valdusse. Volkonskite kätte jäi mõis kuni võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli vürst Grigori Volkonski (18701940).
“ Selliste lausetega ei saa iseloomustada paljusid eestlasi ja märkimisväärne on ka fakt, et Eerik-Niiles Kross on luuretegelasena ei ole tavaline avalik riigiteenistuja. Tema enda kohta leidun turvalisuse mõttes materjali vähe, küll saab aimu tema tegmistest. Saavutada selline oluline koht maailma diplomaatias väärib tunnustust, sest enda pühendumise ja oma ala tundmisega on Kross teinud silmad ette nii mõnelegi maailmakuulsale riigitegelasele. Krossi on pälvitud ka mitmete aumärkidega, alates Valgetähe III klassi teenetemärgist kuni Iraagi Ülesehitusmedalini. Tema fenomeni saab kokkuvõtvalt kirjeldada nii, on olemas vähe mehi, kes suudavad nii palju teha ära üksi ja seda maailma mõõtmetes. Kross annab meile ettekujutuse inimesest, kes on sihikindel, julge, ambitsioonikas ja kelle kogemused diplomaatias on kuldaväärt. Eesti parim luuraja ning aktiivne tänapäeva ühiskonna tundja.
selliste tegude eest, mis tekkisid ja viidi ellu eranditult terve hulga inimeste soovil või pooldamise tagajärjel. Kõik me ju teame, et juhtiva riigitegelase ülesannet nähakse meie päevil mitte niivõrd selles, et ta omaks loomingulist mõtlemist ja loomingulist plaani, kuivõrd et ta oskaks oma ideid populariseerida terve karja oinaste ja lollpeade ees, et seejärel neilt välja meelitada nõusolek oma plaanide läbiviimiseks. Kas siis üldse võib riigitegelasele läheneda sellise kriteeriumiga, et ta peab tingimata samal määral valdama nii kunsti masse ümber veenda, kui ka omadust vastu võtta riiklikult tarku otsuseid ja plaane? Ja kas on üldse kunagi näha olnud, et see inimjõuk oleks suurest ideest aru saanud enne, kui selle idee praktiline edu pole ise enda eest rääkima hakanud? Ja kas siis üldse iga, ükskõik milline geniaalne tegevus meie maailmas ei ole geeniuse näitlikuks protestiks masside inertsuse vastu?
annaabi.ee 
