Rajooniülem 1050 marka 2500 marka 2950 marka 6200 marka 9000- 10000 marka Kordnik 980 marka 2300 marka 2500 marka 5500 marka 7000 marka Viimased palgad (1927) püsisid kuni 01.jaanuarini 1933 aasta, mil tehti kärpimised 4-8 % ulatuses. Alates 1929.aastast saavad politseiametnikud, samuti kui kõik teised riigiteenijad, lisaks põhipalgale ka vanadustasu. Arstiabi andmise kord Riigi Teatajates avaldatud seaduste ja määruste põhjal said politseiametnikud ja nende perekonnaliikmed arstiabi, arstimisabinõud ja vahendid tasuta. Riigi Teatajas nr 75 1930 avaldatud määruse põhjal muudeti arstiabi andmise korda. Ametnikel tuli arstirohtude, sidumisabinõude ja muude arstimisvahendite eest tasuda 20% arvest. Teine osa jäi riigi kanda. 1931
3. oma funktsiooni teostamiseks on riigirogan varustatud vajalike pädevusega (kompetentsiga), mis antakse kas seadusega või seaduse alusel antud madalama õigusaktiga 4. riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest 5. riigiorgan ise liigendab struktuuriüksusteks 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenijad. Riigiorganeid võib jagada mitmeti. Kõige levinumaks, algelisemaks viisiks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks: nendeks on parlament, valitsus oma allüksustega ning kohtud. Seadusandlik– parlament (seaduste ja eelarve vastu võtmine) Täidesaatev – valitsus ja KOV-id (seadustest lähtumine ning seaduste elluviimine) Kohtuvõim – mitmeastmeline kohtusüsteem (õigusmõistmine)
annaabi.ee 
