Paiknesid ju Lõuna-Itaaliast ammust ajast kreeka kolooniad, samuti olid kreeka kultuurist mõjutusi saanud Kesk- ja Põhja- Itaalias asunud etruskid. Isegi roomlaste religioonis domineerisid kreeka päritoluga jumalused, kes kandsid küll ladinapäraseid nimesid. Rooma vabariigi algused olidki filosoofia, teaduste, kirjanduse ja kunstiga tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased, sest õigele roomalasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Seetõttu on rooma kunst õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega. Suur mõju on ka etruskide kultuuripärandil. Rooma arhidektuur Arhidektuuri arengule sai määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi kasutuselevõtt. Koos sellega muutusid valitsevaks uues konstruktsioonid, millest tähtsamad on kaared, võlvid ja kuplid. Kõigi nende algeid võis kohata juba
Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist, millega puutusid roomlased kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid nad Kreekast, ainult et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Rooma vabariigi alguses olidki filosoofia, teaduste, kirjanduse ja kunstiga tegelejad enamikus välismaalased, eriti kreeklased, sest õigele roomlasele peeti vääriliseks ainult sõduri või riigiteenija elukutset. Varane rooma kunst on õieti hellenistliku kunsti variant, ehkki oluliste kohalike erinevustega, kuid suur mõju oli ka etruskide kultuuripärandil. Etruskid elasid praeguse Toskaana aladel ning nende kultuuri kõrgaeg oli 7.-5. sajand e. m. a. Nagu kreeklastel, polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid linnade lõdvalt seotud liit. Päritolult ja keeleliselt olid etruskid täiesti võõrad nii kreeklastele kui roomlastele
annaabi.ee 
