Sotsialistlikes riikides reguleeritakse majandus detailselt. Kõik on normidega reguleeritud. Majandusel lastakse areneda objektiivsete majandusalustel. Kui tekib vajadus majanduse reguleerimiseks,kasutatakse peamiselt dipositiivseid vorme. Ükski riik ei saa läbi ilma majanduse õigusliku reguleermiseta. Igas riigis tekivad majanduse erinevatel organisatsioonidel erinevad majanduslikud huvid ning eesmärgid. Ühiskonna seisukohalt oleks need erinevad huvid koondatud ja välja kujundatud riigitahe,mis antakse seaduse näol välja. Õiguse ja majanduse omavahelise seos on kahesugune. 1)Tuleb arvestada sellega,et majandusuhted omavad objektiivset iseloomu,nad annavad objektiivsete majandusseaduste järgi ning neid majandusseadusi muuta ei saa. Kui reguleeridamajandusuhteid õigusega,siis õigus peegeldab majandussuhteid.Õiguse areng ei saa olla sama arenenud kui majandus. Muutused majanduses ,muutub ka õigus. !Õiguse abil vormistatakse majandusuhteid
Riigi tahe ise aga kujuneb keerulise mehhanismi kaudu. Seda keerulist mehhanismi nimetatakse ühiskonna poliitiliseks süsteemiks. Sellesse kuulusid demokraatlikus ühiskonnas paljud organisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade noorsooorganisatsioonid, usuühingud ja paljude huvialade järgi tekivad inimeste ühendused. Nende kaudu peabki vahenduma nende liikmeskonna tahe parlamenti. Nende tahted summeeruvad parlamendi riigitahteks. See riigitahe väljendub vastuvõetud seadustes. Mida demokraatlikum riik, seda rohkem vastav seadustena vormistatud riigi tahe elanikkonna tahtele. Riik ei saa hakkama ilma õigusteta, sest õigus on 1 riigivõimu teostamise vahend. Õiguse abi loob riigile vajalikud tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Selleks loob riik talle vajalikud käitumisreeglid ning keelab sellise käitumise, mis on sellele riigile kahjulik. Riik suunab õiguse abil ühiskonna arengud temale sobivas suunas.