Sõja lõpp ● Peeter I ei pidanud kinni kokkuleppest Poolaga (suur osa Eestist talle), sest Poola oli sõjast väljas. Venemaa jätkas sõjategevust Eestis. ● 1710. a katkuepideemia (1710. - 1713. a) ● 1710. a kapituleerusid vene vägedele Riia ja Pärnu. ● 1710. a septembris Harku kapitulatsioon - Tallinna rae ja Harju-Viru aadlike esindajad sõlmisid lepingu Venemaaga (Venemaa lubas reduktsiooni käigas riigistatd mõisad anda tagasi). Algab Vene võimu aeg Eestis. Sõjategevus Eesti aladel lõppeb. ● 1721. a - Uusikaupungi rahu (Rootsi ja Venemaa), millega Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa liideti Vene Tsaaririigiga. Eesti talupojad põhjasõjas. ● 15’000 eestlast teenis Rootsi sõjaväes (peamiselt maamiilitsas - 1701. a kokku kutsutud, treenimata talupoegadest halbade relvadega koosnev üksus)
Poola võimu alla. 12. veerbuar 1700 rünnati Riiat. Narva lahing Karl XII, lumetorm. Rahvaarv langes 1721ks aastaks meeletult. Rootsi oli rohkem huvitatud Taani alluvuses olevast Norrast. 1721. Soomes Uusikaupunki rahu. Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Kogu maa oli sõjast laastatud, rahvaarv oli superväike. Baltimaadel oli erikord. Venemaa tahtis balti aadli poolehoidu. Korraldati restitutsiooon Rootsi valitsusaja lõpul riigistatd mõisate tagasiandmine nende endistele omanikkudele. Kehtima jäid ka senised seadused ja maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Roseni deklaratsioon - Liivimaa maanõniku parun Otto blabla seletuskiri 1739. aastast. See räägib sellest, kuidas siinne talupoeg on pärisori. Katariina II. Sai võimule 1762. aastal ja siis hakkas kohe likvideerima Baltimaade eriõiguseid, nõudis, et kõik impeeriumi osad oleksid ühesugused ja võrdsed. 1783
annaabi.ee 
