Eestis on selle kahe haridusrühma vahelised erinevused pigem keskmisel tasemel ja võrreldavad Iirimaa ja Saksamaaga. Eesti puhul hakkab silma see, et suhteliselt suur on sinikraena töötavate kesk-ja kõrgharidusega inimeste osatähtsus. See võib tuleneda sellest, et kõigil rahvastikurühmadel pole kõrghariduse kasutegur samaväärne. Erinevuste põhjuseks võivad olla nt. nõukogude ajal omandatud teadmised, millest nüüd võib puudu jääda. Samuti võib rolli mängida riigispetsiifiline ametistruktuur. 5. Milline mõju on haridustasemel palgale? Palun tooge välja Eesti kontekst, milliste võrreldavate riikidega Eesti sarnaneb. Haridustaseme mõju palgale Eestis suhteliselt nõrk. Seevastu Eesti eripära on kõrghariduse omandanute kehvemad võimalused saada kõrgemat palka ning valitseb kõrgharitute suur osatähtsus, kelle palk on keskmisest oluliselt madalam. Kui Eestis kuulub kolme kõrgemasse
Soomes. Eestis on selle kahe haridusrühma vahelised erinevused pigem keskmisel tasemel ja võrreldavad Iirimaa ja Saksamaaga. Eesti puhul hakkab silma see, et suhteliselt suur on sinikraena töötavate kesk-ja kõrgharidusega inimeste osatähtsus. See võib tuleneda sellest, et kõigil rahvastikurühmadel pole kõrghariduse kasutegur samaväärne. Erinevuste põhjuseks võivad olla nt. nõukogude ajal omandatud teadmised, millest nüüd võib puudu jääda. Samuti võib rolli mängida riigispetsiifiline ametistruktuur. 5. Milline mõju on haridustasemel palgale? Palun tooge välja Eesti kontekst, milliste võrreldavate riikidega Eesti sarnaneb. Haridustaseme mõju palgale Eestis suhteliselt nõrk. Seevastu Eesti eripära on kõrghariduse omandanute kehvemad võimalused saada kõrgemat palka ning valitseb kõrgharitute suur osatähtsus, kelle palk on keskmisest oluliselt madalam. Kui Eestis kuulub kolme kõrgemasse palgadetsiili vaid pisut üle kolmandiku