inglitega, et ,,Jumal on kõik kõiges"." Augustinuse jumalariigi-idee ajendiks oli Rooma langemine ja vallutamine 410. aasta 24. augustil gootide poolt Alarichi juhtimisel. 9 Meenutagem, et Karli nimetati tema õukonnaakadeemias Taavetiks. Siin tuleb ilmsiks Karli ja ta õukonnaringi arusaam iseendast, aga ka kohustused, mille nad endale võtsid, ja eeskujud, kellega tahtsid, et neid võrreldaks. Frangi riigisinod võttis 792. aastal Regensburgis Karli eesistumisel ette rünnaku ketserliku adoptiaanluse vastu, kuid see oli ka aasta, mil Karl tegi ettevalmistusi sõjaks avaaridega. Ikkagi leidis ta aega tegeleda oma riigi usuliste alustega. Adoptiaanlik õpetus väitis: ,,Kristus oli ülimal määral Jumala vaimust täidetud inimene ja seega inimesena vaid Jumala adoptiivpoeg. Just tema haavatavas inimlikkuses peitus tema lunastusakti suurus."
Kõik olekski võinud nii jätkuda, kui 4. sajandil poleks tekkinud kahte pealinna. Selle tulemuseks on rivaalitsemine ja erinevate kirikumõistete kujunemine. Rivaalitsemine toetub eeskätt keisri poliitikale, mis eelistab Ida-Roomat ja Bütsantsi ning Konstantinoopoli kirikupead (Konstantinoopol on Uus-Rooma alates 381. aastas). Lääne kirik jäi autonoomseks ja see mõjutas ka kanoonilist õigust – kui Idas jääb kirikuõiguslikuks vormiks riigisinod, siis Läänes võtab maad just autonoomne kirikuõigus ja selle keskmeks on idee paavstlusest. Keel ja liturgia mängivad olulist rolli, läänes on keeleks ladina keel, ühtsus võrreldes Idaga on suurem, lisaks on oluline Symbolum Romanum, mis on tänaseni aluseks apostellikule usutunnistusele. Vaatamata sellele, et Rooma apelleerib pidevalt sellele eelispositsioonile, siis esimesel kolmel sajandil Rooma end läbi suruda ei suuda. Esimesed taotlused küll pärinevad sellest ajast
annaabi.ee 
