ROOTSI-NORRA PERSONAALUNIOON. Rootsi XIV saj Vannuti truudust uuele kuningale (tema esindajatele) ja võeti vastu otsused: Uusi makse ilma riiginõukoguta ei kehtestata; Riiginõunikeks või foogtideks ei saa välismaalased; Kuningas valitseb koos seadustega ja kedagi ei vangistata ilma juurdluse ja kohtuotsuseta. Need põhimõtted on ka 1350. a. I üleriigilises maaseaduses (Magnus Erikssoni riigiseadus) ja 1422.a. riigiseaduses ning sedakaudu kuni 1734. a. Rootsi XIV saj 1332. a. sai Magnus täisealiseks ja asus Rootsit valitsema. Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem. Taani oli väga keerulises seisus ja kogu riik oli pandidtud Holsteini krahvidele ettepanek Rootsile osta ära Skåne ja Blekinge, mida ka tehti 32 000 marga ehk 6432 kg hõbeda eest. Rootsi XIV saj 1335. a. Magnus abiellub. Sünnib kaks poega: Erik ja Håkon, kellest tehakse Norra marionettkuningas
teemat mõnevõrra põhjalikumalt käsitletakse.Olulisemad karistust puudutavad probleemid, millele valgustusajal tähelepanu pöörama hakati olid järgmised:1. Kuriteomõiste ebamäärasus lugematutes partikulaarseadustes; sisuliselt üks ja sama tegu võis ühes paikkonnasolla õiguspärane, teisalt tõi ta kaasa kõige julmemad kehalised karistused. Valgustusfilosoofid pakkusid väljaidee, et kuritegu ja karistus peavad olema määratletud üldkättesaadavas riigiseaduses ning karistus järgneguriigiseadustes mitte aga ebamäärases tavaõiguses määratletud teole2. Karistuste julmus ja ebaproportsionaalsus kuriteoga. Karistused arvestavad vähe või üldse mitte kuritegudeerinevat kahjulikkust ja süüdlase isikut. Valgustusfilosoofid tõid välja mõtte, et sandistavad kehalised karistused ja surmanuhtlus on mitte lihtsalt vastandus inimsusega, vaid ka ebaotstarbekad. Ühiskond peab hakkamakurjategijaid enda kasuks tööle
annaabi.ee 
