alahindama. Sõduritest, kes olid lahingus kaotanud, kuid ellu jäänud detsimeeris (poos üles iga kümnenda) Peeter I terveid rügemente. Karl XII-le saluteeriti, kui ta Narvasse sisenes. Edasi asus Rootsi valitseja oma sõjaväega Laiuse ordukindluse varemeisse, alustades seal ümbruses sõjaväe drillimist. Ta ise viis läbi oma ihukaitsjate drille, kus teda linnas ära ei tuntud, kuna ta oli niivõrd oma kindralite moodi. Peeter I aga viis peale kaotust Narva all läbi sõjaväe- ja riigireforme: rajas metallurgia- ja relvatehaseid, reorganiseeris sõjaväe, pani aluse sõjalaevastikule. Peale talvitumist läks Karl XII Riia alla, mida Saksi väed olid jälle rünnanud 1701 aastal. Riia alt aeti Saksi vägi taganema, kusjuures ta ise oma ihukaitseväega ajas taga Saksilaste paremat tiiba. Seejärel vallutati tagasi Kuramaa ja mindi ise sõjakäigule Poola, kus riigi valitseja sõjajõuga 1702 asendada üritati. 1705 koondas Peeter I Vene sõjaväe Grodnosse, kuhu
aasta detsembrile, mil vabadussõjalased üritasid riigipööret korraldada. Teine põhjendus, mis tuli ka õige ruttu käibele, et vabadussõjalaste kihutustöö olevat kütnud poliitilise õhustiku liialt üles. Vabadussõjalaste propaganda olevat loonud massipsühhoosi, valitsus peab võtma rahva juhtimise enda kätte. See põhjendus jäi kasutusele õige pikaks ajaks. Kolmas põhjendus riigipöördele veel: valitsus olevat pidanud vajalikuks Eesti riigikorda uuendada, läbi viida riigireforme, et vältida raskete kriiside kordumist tulevikust. Kummalisel kombel ei rääkinud riigireformide vajalikkusest ei Päts ega Laidoner kumbki. Mida enam neid reforme tegelikkuses toimus, seda enam hakkas kõlama 30. aastatel kõlama see eesmärk. Taunijate väited: seostanud 12. märtsi riigipööret Pätsi poliitiliste ambitsioonidega - olevat alati pürginud ainuvõimule. Sama moodi on välja toodud psühholoogilised eeldused - tal hindamatud teened riigi ees
annaabi.ee 
