kantslerikandidaadiks. Adenaueri juhitud CDU võitis küll septembris 1961 toimunud valimised, kuid edu SPD ees oli ülinapp (CDU sai 192 ja SPD 190 kohta). Koalitsioonil CDU/CSU/FDP oli siiski piisav ülekaal. Oktoobris 1962 tabas Saksamaa Liitvabariigi valitsust esimene tõsine kriis. Ajakiri Der Spiegel, mille omanik Rudolf Augstein oli kaitseminister Straußiga tülli läinud, avaldas artikli Bundeswehri armetust olukorrast. Kaitseministeerium nimetas seda riigireetmiseks ja Der Spiegeli toimetajad ning artikli autor arreteeriti. See tõi kaasa skandaali ja meeleavaldused üle 11 CSU on Baieris tegutsev CDU sõsarpartei 7 Saksamaa. FDP liikmetest ministrid lahkusid valitsusest ning Adenaueril ei jäänud lõpuks muud üle, kui Strauß ametist vabastada. Nii jäi Adenaueri kabinet seekord veel püsima.
võimuhaaramise järel, toimusid valimised loodavasse Põhiseaduslikku Assambleesse, mis pidi asuma välja töötama uut põhiseadust ja panema alust uuele demokraatlikule Vene riigile. Valimistel võitsid esseerid ja seetõttu ajasid bolsevike sõdiurid selle assamblee esimesel koosolekul (5.-6.01.1918) laiali. Kõige kiiremaloomuliseks ja tähtsamaks küsimuseks oli sõda. Bolsevike eesmärk oli Venemaa väljatoomine maailmasõjast, esseerid ja mensevikud pidasid seda riigireetmiseks. Rahuläbirääkimised Saksamaaga algasid detsembris 1917, bolsevike delegatsiooni juhtis Lev Trotski, delegatsiooni koosseisus oli ka Trotski lähim mõttekaaslane Joffe. Läbirääkimiste venimine tõi kaasa sakslaste ülspealetungi idarindel, millega muu seas ka Eesti ja Läti läksid Saksamaa valdusse. See sundis bolsevikke, kelle võim Venemaal nüüd ohtu sattus, kiiresti tingimustega nõustuma ja 3. märtsil 1918 kirjutati Brest-Litovski rahuleping alla. Vallutatud
annaabi.ee 
