· Risk teha halbu investeeringuid ja saada kahju perifeeriariikidesse tehtud laenudelt kasvas. · Risk realiseerus tuumikriikidest välismaale investeeritud kapital ei andnud soovitud tulu vaid tõi kaasa suure kahju. · Valdav on arvamus, et kriisi peamine põhjus on avaliku sektori suutmatus hallata riigi rahandust. · See on liiga lihtsustatud vaade erasektoril on oluline roll, · Riigiti olukord väga erinev. · Kreeka avalik sektor tõesti on terve kümnendi ajanud väga kehva riigirahandust ja pealegi varjanud oma vigu (peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt. Iirimaa riigirahandus oli väga heas seisus nüüd vajab abipakette, sest pankade päästmine nii kulukas. 13. Kullastandardi olemus
Maastrichi kriteeriumid. Euroopa Komisjon jälgib väga täpselt liikmesriikide täitmist. 1. hindade stabiilsus võetakse eelmise majandusaasta tulemuse alusel kolme kõige väiksema inflatsiooniga EL liikmesriikidega näitajad, sealt saadakse keskmine ja sellele liidetakse 1,5 protsendipunkti. Hetkel on see kuskil 3,6. (Eestis oli 8,5) 2. riigi rahanduse stabiilsuse näitaja kui stabiilseks loetakse riigirahandust. Seisneb selles, et kõigepealt riigieelarve peab olema kas tasakaalus või äärmisel juhul miinuses -3 %. Teine näitaja, mida hinnatakse on välislaenude mahumäär. On väga suur. See võib olla 60 % kogu selle riigi SKP-st. Hetkel Eestil natuke vähem kui 4,5 %. Selle näitaja hulgas oleme küll kõige esimene. 3. seotud Euroopa vahetuskursi mehanismi liikmeks olemisega. ERM 2. Selle liikmeks on Eesti rohkem kui 2 aastat juba. Kurssi ei tohi devalveerida
annaabi.ee 
