Opurtunistlikud mikroobid tekitavad haigusi immuunpuudulikkuse korral Kontaminatsioon patogeensete mikroobide juhuslik esinemine kudedes, haigusi põhjustamata ( ei paljune ) Kolonisatsioon mikroobide pikajaline elu organismis, selle normaalse mikrofloora osana. Infektsioon (nakkus) patogeensete mikroobide tungimine organismi, kus tekivad suhted mikro- ja makroorganismi vahel. Meditsiinilise mikrobioloogia ajalugu Vaksineetitakse riigirahadega: · Lastehalvatus poliomüeliit · Hepatiit · Difteeria kurgutõbi · Mumps · Punetised Vaktsiin on preparaat mis kutsub esile organismis antikehade tekke. Antikehasid toodavad lümfotsüüdid ( üks liik valgeid vererakke ) III FÜSIOLOOGILINE PERIOOD Loius Pasteur (1822-1895) mikrobioloogia rajaja, 19sj teadlane. Tööstusliku ja füsioloogilise mikrobioloogia rajaja ( veinitööstus, käärimisprotsess ) Tegeles käärimisprotsessi ja
ulatuse. L.XIV sai hüüdnimeks päikesekuningas. Ja ta oli endast kõrgel arvamusel. Ta ütles: ,,riik,see olen mina ,, Kuningas nim. ametisse riigiametnikud, karistas ja andis armu. Kohtuasutustest oli tähtsaim pariisi parlament, mille ül. oli aktide registreerim. Tähtsaim riigimees L. XIV ajal oli finantside peaprokurör J-B. Colbert. Peale L XIV surma sai troonile Louis XV. Reformikatsed Louis XIV valitsusajal- LouisXV oli maha jätnud tühja riigikassa ning kaardimäng riigirahadega viis selleni, et valitsemist oli vaja reformida. Rahanduse peaprokuröriks määrati J. Turgot. Tema sundis kuningat alla kirjutama ediktile viljakaubanduse vabaduse kohta. Leivapuudust pidi vältima vabakaubanduse kõrvale loodud riiklik süsteem, et riigiametnikud sõlmisid riigikassast eraldatud summasid kasutades lepinguid linnade varustamiseks. 1774 a. oli kehv viljasaak ning mitmel pool tekkisid rahutused, mida tuntakse jahusõja nime all