ja suhtlemisoskust sedavõrd ebapiisavaks, et pöörduvad 10.11.2016 kirjaga Riigiprokuratuuri. Kirjas osutatakse ka puudustele kohtueelse menetluse juhtimises. Näitena tuuakse välja, et prokurör on koostanud kriminaalasjades vahistamise tähtaja pikendamise taotlusi ebakorrektselt. Ta on venitanud jälitustegevuseks loa taotlemisega, jätnud esitamata õigusabi taotlusi teistele riikidele. Sama aasta lõpus (30.12.2016) esitas Tammik omapoolsed selgitused esitatud etteheidetele. Riigiprokuratuuris asuti siiski seisukohale, et Tammikul võib (hoolimata äsja läbitud kriminaalmenetluse seadustiku muudatusi käsitlevast koolitusest) olla puudulikke teadmisi prokuröri tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Tammik kutsuti 03.02.2017 Riigiprokuratuuri vestlusele. Vestlusel selgitati Tammikule täpsemalt tema töös esinevaid puudusi ja anti tähtaeg (03.04.2017) puuduste kõrvaldamiseks. Teda teavitati ka sellest, et kui
§ 2052. Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses menetluse mõistliku aja möödumisega Kui kohtueelses menetluses ilmneb, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada, võib Riigiprokuratuur kahtlustatava nõusolekul kuriteo raskust, kriminaalasja keerukust ja mahukust, kriminaalmenetluse senist käiku ja muid asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse määrusega lõpetada. § 207. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine Riigiprokuratuuris (1) Kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. (2) Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale.
annaabi.ee 
