*1919 a. moodustati RAHVUSVAHELINE KOMMUNISTLIKU LIIKUMISE ORGANISATSIOON(see hutas erinevates riikides komm. msse.Poolas, Saksamaal,Eestis) *1924 korraldati KOMMUNISTLIKU RIIGIPRDE KATSE.Kodusja ajal rakendati Nukogude Venemaal poliitikat mida hakati kutsuma SJAKOMMUNISMIKS: 1) Kehtestati toiduainete riigile andmise kohustus (talupojad pidid kik oma vilja lejgid tasuta riigile andma) 2) Enamus tstusettevtteid riigistati. 3) Riigis kehtestati ldine sunduslik tkohustus. 4) Lhikest aega pakkus riik tasuta teenuseid nt. korterid *NEP - uus majanduspoliitika 1921-1924 1) Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga
II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia . 2) Keskriigid- Saksamaa, austria-Ungari Trgi ja Bulgaaria. SJAPLAANID: Kaks rinnet- lne ja ida rinne. Saksamaa rnnaku aluseks...
2) Riigipea puudumine, seadusandlik vim sai domineerida tidsaatva le. 3) Riigikogul suur vim, kontroll nende le puudus. 4) Riigipea tasakaalustav roll puudus. Esimese phiseaduse alusel oli seadusandlikuks vimuks Riigikogu mis oli 100 liikmeline, hekojalise parteiga. Tidesaatev vim oli Vabariigi Valitsuse kes, valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigipre : 12. mrtsil 1934. aastal tegid K. Pts ja J. Laidoner riigiprde. 1938. a. muudeti phiseadust, selle phiseaduse jrgi pidi vabariiki juhtima president ja riigikogu muudeti kahe kojaliseks : riigivolikogu (alamkoda) 80 saadikut kes valiti rahava poolt ning riiginukogu (lemkoda) 40 liiget. Vrreldes 1920. a. phiseadusega piirati parlamendi tegevust tugevasti. Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks saigi Konstantin Pts aastal 1938. Majanduskriis : 1923. a. - Kuna majandustus osutus liiga kiireks siis see ti kaasa hoopis
annaabi.ee 
