Roomlastel oli linnades, eelkõige Roomas kõrtsid, restoranid, võõrastemajad (saksa k. Wirtshaus), mis spetsialiseerusid juba külastajate vajaduse järgi. Majutuse ja toitlustusega seoses tekkis Roomas hulk asutusi, mis on hiljem saanud tuntuks ka teistes maades. Nimetame siin kolme: Tekkisid nn. tallid või sissesõiduhoovid (itaalia k. stabulum). Neid rajati maanteede äärde ja linnadesse. Postijaamad need tekkisid riigiposti liikumisteede äärde ja tänavatele hobuste vahetamiseks, puhkamiseks ja taastamiseks. Kõrts ehk tavern (itaalia k. taberna). Teistes riikides sai trahterimajandus hoo sisse siiski alles keskajal. Samal ajal olid olemas ka eraldi majutusettevõtted, itaaliapäraselt mansiones . Jõukamatel vabadel inimestel olid suurlinnade ümbruses suvekodud. Maanteede ääres tekkisid ka lihtsad peatus- ja ööbimiskohad itaaliapäraselt meritorium.
Kaardistamine. Esialgu ikka sõjalisest ja kaubanduslikust huvist. Kaardid sisaldasid laagriplatse, puhkepaigad, otseteed, vahemaad, jõgede ületuskohad. Seepärast hoiti neid alguses salajas. Säilinud kaart 6,82m pikk 34cm lai 2-3 saj. 103000 km teid 3000 linna. Teedel olid tähistused vahemaadega ja suundadega. Riigipost. Algul toimetasid posti tavalised käskjalad. Alates 23 ema toimetasid teateid kiirkäskjalad ja vankripost muuladega. Riigiteede äärde rajati postijaamad. Riigiposti kasutasid ametnikud, sõjapealikud, õukondlased. Reisimine. Vaesed liiklesid jalgsi ja pakid eesli seljas, rikastel suured eskordid orjadega. Üldiselt oli liikluskorraldus paigas, veoste suurused ja kaalud, päeva teekonna pikkused jne. Liikumiskiirused väikesed, kuid suudeti läbida ka kuni 300 km päevas. Sõjardid 20-25km päevas. 6. Roomlaste kuulsamad sillad ja tunnel(id). Kus need asuvad + üldine iseloomustus Ehitati sildasid ja akvedukte (vee suunamiseks)
annaabi.ee 
