Et inimesi lõbustada, korraldati tsirkuses mänge, kus gladiaatorid võitlesid omavahel või metsloomadega. See poliitika sai tuntuks loosungi "Leiba ja tsirkust" all. Kui kreeklased tegelesid vabal ajal enesetäiendusega,siis roomlased kasutavad vaba aega lõdvestuseks, kui ei ole tsirkust või kui ei ole leiba siis kukub keiser. Roomlane ei tööta, kuid nõuab endale leiba. Leiva jagamine oli oluline osa rooma riigipoliitikast, sama oluline ja nõutav roomlase elus oli sagedane võimalus näha vaatemängu. Siit tulenebki loosungi "Leiba ja tsirkust" tähendus ja miks seda tehti. Kasutatud kirjandus: 1)Ajaloo õpik 2)Internet 3)Raamat "Inimene, ühiskond, kultuur (1. osa) "
1854. purjetas parklaev Huogma üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Vaiksesse ookeani. Esimene laev Ameerikasse 1868. Metador. Laevandus oluline majandusharu. 9. Usuelu varauusajal ja uusajal. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas Antonio Possevino. 1583 rajasid Tartusse gümnaasiumi. Selle kõrvale tõlkide seminari(ette valmistada preestreid). 1625. aastal rootslaste vallutus Eestisse lõp. jesuiitide tegevuse ja katoliku ajastu. Luteri kirik Rootsi ajal:luteri kiriku toetamine - osa riigipoliitikast (peale Liivi sõda kirkud purustatud). Talurahva hulgas tõstis taas pead muinasusund (vastuseis kõigile luterlusest erinevatele usuvooludele). Võitlus "väärusuga": nõiaprotsessid (ohvrid sageli aktiivsemad inimesed). Pühajõe mäss 1642 (talupojad hävitasid vesiveski, kuna pidasid seda pühaks peetava vee rüvetamiseks. Kohale tulnud sõjavägi vaigistas nad. Kirikukorraldus: rajaja Joachim Jhering (1580 - 1657 Stockholm): Eestimaa ja Tallinna piiskop(kiriku ukse ees
annaabi.ee 
