(~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja
(~1850-1950). Humboldt, Ritter, Ratzel. Humboldt regionaalne vastastikmõju. Ritter õigustas inimeste geograafilist paiknemist jumala tahtega (suht rassist vend, õigustas et kuna mustad on Aafrikas, siis nad ei saagi kõrgelt areneda, vaid peavadki olema valgete teenrid. Pohhui, et Aafrikas olid ammusel ajal kõrgtsivilisatsioonid ja kuningriigid). Ratzel keskkonnadeterminism. Inimtegevus on määratud elupaiga loodusoludega. Rajas poliitgeograafia (loodusmõju riigipiiridele) KOLMAS EHK KLASSIKALINE PERIOOD: 19 saj lõpp 20 saj algus (??) Geograafiast sai elukutse mitte hobi, võeti kasutusele regiooni ja maastiku mõiste. Schlüter: Maa on maastike mosaiik, mis on kujunenud erinevatest vastastikmõjudest. Klassifitseerimine. Loodus on nr 1 tegur, mis mõjutab inimest. Paul Vidal de la Blanche: otsis regioone ühendavat universaaltunnust. Leidis, et elulaad on inimtegevuse eripära. Sellise suhtumisega, et tee kiirelt veidi laisk ja
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku
annaabi.ee 
