Tegemist oli okupeeritud alade tarbeks viletsale paberile trükitud Saksa riigi krediidikassa tähtedega, mil puudusid rahale vajalikud tunnused ja väljastamise aasta. Ehtsad riigimargad olid okupeeritud alade käibes keelatud. Nii kaitses Saksa riik oma majandust inflatsiooni eest. Edasi lubati kasutada ka Nõukogude raha. Kurss oli 1 idamark = 10 rubla. Käibemüntideks said pennid, mida valmistati tsingi sulamist. Müntidest tulid käibele tsingist 1-, 5-, ja 10-riigipennised. 7http://muuseum.eestipank.ee/et/eesti-raha-ajalugu#mark 8 1944.a. septembris algas teine Nõukogude okupatsioon. Saksa idamargad kaotasid oma kehtivuse päevapealt. Neid anti poodidesse ja mõnikord tuldi neile koguni koju järele. Ainsaks kehtivaks maksevahendiks jäi 1944-1992 Nõukogude raha. Rahareformid andsid rubladele uue ja uhkema kujunduse. Sõjast tingitud inflatsioonist jagusaamiseks kuulutati 16. detsembril 1947.a. Nõukogude Liidus välja rahareform
rahakäivet. Eestis sellel hetkel käibinud Nõukogude raha jäeti Saksa okupantide poolt ringlusesse. 1ostmark võrdus 1 tservoonetsiga ja raha vaba vahetus võis toimuda mõlemat pidi. Sakslane kehtestas Eestis sisemisteks maksevahenditeks riigikrediitkassa tähed, s.t okupeeritud idaalade jaoks emiteeritud rahamärgid, mida nimetati idamarkadeks. Nagu näha oli okupeeritud aladel keelatud isegi saksa oma riigimarkade käibelelaskmine. Müntidest tulid käibele 1-, 5-, ja 10-riigipennised, mille aversil on riigi nimetus, riigivapp ja vermimisaasta ning reversil nimiväärtus ja rahapada näitav täht (E.Olviste, 2010, lk.15). Ehk mõneti reaalsemgi kate oli nn. Punktidel- riigile müüdud villa eest saadud väärtpaberitel. Punktide eest said nende esitajad igast tekstiilkaupade poest omandada teatavaid kaupu, mis olid loetletud väärtmärkide tagaküljel- näitkes riiet, sokke ja pesu (I.Leimus, 1993, lk.64). 1944
annaabi.ee 
