esimesele võimalusel ette lugeda. Selline võimalus avanes Pärnus 23.veebruaril. Endla teatri juures loeti suurele rahvahulgale ette iseseisvusmanifest, päev hiljem tehti sama ka Viljandis. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele, et põgeneda Petrogradi. Puhkesid tulevahetused enamlaste ja rahvuslaste vahel. Samal õhtul, 24.veebruari õhtul moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus Riigipangas. Peaministriks sai Konstatin Päts. Samal ajal trükiti Tallinnas iseseisvusmanifesti, mille valminud eksemplarid kleebiti kohe tänavanurkadele ja kuulutustulpadele. 25.veebruari hommik oli Tallinnas pidulik: majadel lehvisid rahvuslipud, helistati kirikukelli, peeti jumala- teenistusi ja kooliaktusi. Keskpäeval korraldati sõjaväeparaad. Peale seda marssisid linna Saksa üksused ja Eesti üürike iseseisvus katkes ligi üheksaks kuuks.
Juulis vabastati ametist Eesti Panga president J. Jaakson ning määrati tema asemel presidendiks Juhan Vaabel. [4] Võõrvallutajate toel võimuleupitatud nukuvalitsus sundis Eesti Panka krediteerima okupantide tegevust Eestis kokku enam kui 40 mln. krooni suuruse intressita laenuga. Panka kohustati loovutama kogu tema valduses olnud kuld (asus Rootsis, Inglismaal ja Ühendriikides) sundmüügi korras NSVL Riigipangale. Sellest kullast õnnestus Moskval kätte saada siiski üksnes Rootsi Riigipangas olnu (u. 10 mln. krooni). NSVL Riigipanga kontole tuli kanda ka Eesti Panga välisvaluutatagavarad. Samal ajal jätkati kuni rubla kasutuselevõtuni krooniemissioone, millega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. [4] Pärast Eesti inkorporeerimist NSV Liitu järgnes 1940. a. oktoobris Eesti Panga reorganiseerimine NSVL Riigipanga Eesti vabariiklikuks kontoriks. Panga presidendi ametikoht kaotati ja J. Vaabel vallandati. Väärtuste ja varade üleandmis-vastuvõtuaktiga
mitteresidendist füüsilisele isikule makstavat intressi ei maksustata tulumaksuga (TMS§31,lg.1 p.5). Rahvusvaheliselt peetakse neutraalsuse seisukohalt põhjendatuks erinevatest allikatest laekuvate intresside võrdset käsitlemist, sest see lisaks intressikonkurentsi ning juhiks ressursside investeerimist ja kasutamist nii, et nende kasutamine majanduses oleks võimalikult efektiivne. Sagedane on aga intresside maksuvabastuste rakendamine isikutele, kes hoiustavad raha riigipangas või omavad riigi võlakirju, saades nii riigile odavamalt rahalist ressurssi (eriti kui defitsiidiga eelarve on lubatud), saavutades samas konkurentsieelise erapankade ees. 2.1.1.3 Dividendid Dividendid on tulu, mis laekub maksumaksjale osalusest ettevõtluses ning mis annab talle õiguse saada osa ettevõtluse käigus loodud lisaväärtusest. Kuigi see tulu (nii rahalises kui mitterahalises vormis) laekub väärtpaberi omanikule, on
annaabi.ee 
