hakkama saamiseks. Sellel aastal on seoses kohalike omavalitsuste valimistega loodud uusi töökohti Tallinnas. Selle teo algatajaks on Tallinna Linnavalitsus eesotsas Edgar Savisaarega, kuid usun, et need töökohad loodi pigem propaganda kui aitamise eesmärgil. Tean, et eelmainitud tööturukoolitustega suudetakse tööpuudust vähendada. Jätkusuutlikuse tagab inimeste turvaline elukeskkond, selle omakorda võimaldab meile riik. Politsei, kiirabi ja tuletõrje on riigipalgalised institutsioonid, mis on loodud tavainimeste kaitseks. Samuti on endiselt kohustuslik noortel meestel läbida ajateenistus. See annab meile, tavakodanikele julguse elada, kuna teame, et riigis leidub hulgaliselt noori mehi, kes on valmis meie riigi kaitseks sõtta minema. Ajateenistujate koolituse eest maksab samuti riik. Usun, et meil kõigil on hea Eestis elada, sest siin oleme me paremini kaitstud kui paljudes teistes riikides elavad inimesed.
korral alluma kohesele sundtäitmisele). Tavaliselt tähendab sundtäitmine varaliste nõuete sissenõudmist (täitur arestib ja müüb võlgniku vara), kuid see võib hõlmata ka näiteks eluruumist väljatõstmist, lapse äravõtmist ja üleandmist jm. Kui isik ei taha kohtulahendit või muud täitedokumenti vabatahtlikult täita, siis tuleb tal tasuda täiturile ka täituritasu ja täitekulud. Euroopas on kohtutäiturid tavaliselt kas riigipalgalised või vabakutselised. Eestis on kohtutäituriamet aastast 2001 sarnaselt notarite ja vandetõlkidega vaba elukutse, s.t kohtutäitur ei ole ettevõtja ega riigiametnik. Eestis on neli kohtutäiturite tööpiirkonda: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu tööpiirkond. Vabakutseliste kohtutäiturite tegevuse üle teostab justiitsminister riiklikku järelevalvet. Kohtutäituril on vastava eksami sooritamisel õigus tegutseda ka pankrotihaldurina.