Riigi ülesehitus põhineb võimude lahususel. - Eesti on õigusriik valitsemine ja võimuteostamine toimub kehtivate õigusaktide alusel. Mitte isiku suva järgi. - Eesti on rahvusriik Eesti Riigi ülesanne on meie kultuuri ja keele kaitsmine. Ja Eesti rahva alalhoidmine, säilitamine. Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse elama, sõltumata kodakondsusest. - Eesti on unitaarriik Eestis puuduvad suurt iseseisvust omavad riigiosad. VÕIMU STRUKTUURID Seadusandlik võim (legislatiivne võim) seadusloome, seaduste väljatöötamine, nende loomine. Seda kehastab riigikogu. Ühekojaline Riigikogu on meil. Riigikogu liige 101 meil, vanuseline piirang 21, ülempiirangut ei ole. Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest. Oma tegevuses on riigikogu liige sõltumatu. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga enne tähtaegselt teda tagasi kutsuda ei saa. Kõigile
Kõige aeganõudvam on see protsess filosoofidel, kes praktiliselt kogu oma elu peavad püüdlema täiuse ja tarkuse poole ja mitte enne 50aastaseks saamist on valmis riiki juhtima. Kogu haridussüsteem on Platonil keerulise ülesehitusega ja paljude erinevate etappidega ( filosoof peab teadma viite teadust - aritmeetikat, geomeetriat, stereomeetriat, astronoomiat, harmoonikat; peale selle tuleb omandada ka dialektika kunst). Need erinevad voorused ja riigiosad on seotud ka erinevate valitsemisvormidega - aristokraatia (kõige lähemal tema ideaalile), oligarhia ja demokraatiaga, kuid nad kõik hävitavad end sellega, et liialdavad igale valitsemisvormile iseloomulikus põhiprintsiibis. Aristokraatia piirab liialt isikute ringi, kellele kuulub võim. Oligarhias koondub rikkus liialt väheste kätte ja demokraatia liialdab võrdsusega. Platon visandab joonise n riigi