Välitööde käigus ei koostatud uut terviklikku mullastiku kaarti, kuna looduslikud maad jäid samal tasemel uurimata. Aastatel 1988...1990 tehti majandites, kus olid kõige vanemad looduslike maade mullastiku uurimise andmed, uus looduslike maade mullastiku kaardistamine ja koostati uus terviklik mullastiku kaart. Haritavate maade mullastiku korrektuuri kaardina kasutati haritava maa inventeerimisel koostatud mullastiku kaarti. Riigimetsamaade mullastiku kaardistamisega alustati 1976. a. ja lõpetati 1989. aastal. Metsamaade kaardistamine toimus ühtse metoodika ja selleks otstarbeks kohandatud muldade kaardistamisüksuste nimekirja alusel. Nimekirja kohandamisel oli suurem tähelepanu pööratud tüüpiliste metsamuldade kaardistamisüksuste detailsemale jagamisele. Võrreldes põllumajandusettevõtetega, oli täiendavaks tööks metsakõduhorisondi tüseduse kaardistamine
sünnipäeva, mis tähendab, et tegemist on suhteliselt noore organisatsiooniga. Eesti metsandussektoris 1990ndatel aset leidnud reformide käigus toimusid mitmed sündmused, mis viisid lõpuks RMK asutamiseni. Järgmistes lõikudes on kronoloogilises järjekorras toodud kõige olulisemad neist. 1. märtsil 1992 lahutati metsatööstus riigimetsade majandamisest. Metsatööstus erastati ja riigimetsade haldamise eest hakkas vastutama Riiklik Metsaamet, mille juhtimise alla läksid riigimetsamaade talitused, metskonnad, riigijahimajandid, puukoolid, Sagadi koolituskeskus, Räpina metsakool ja Metsamajanduse Ökonoomika- ja Infokeskus. Juunis 1995 käivitati Eesti metsanduse arenguprogramm, mille peamine eesmärk oli riikliku metsapoliitika põhimõtete täpsustamine ja tuleviku arengueesmärkide määratlemine. Juulis 1997 kiitis Riigikogu heaks riikliku metsapoliitika, mille koostamisel võeti aluseks just nimetatud arenguprogramm
annaabi.ee 
