eristada tuleb sõpru ja meelitajaid peab ennast harima ülimaks eesmärgiks rahu ja stabiilsus sõda vaid äärmisel vajadusel elada kokkuhoidlikult, mitte tõsta makes hea valitsus = hea valitseja ja head seadused ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas halb riigi huvi teooria Machiavelli teooria hea riigi huvi teooria Tunnistab, et valitseja suhtes kehtivad erinevad moraalireeglid Enamasti on moraalne käitumine kasulik Rõhutab riigimehelikku tarkust (oskus laveerida õigluse ja kasulikkuse vahel) Alusvoorus on tarkus, mitte õiglus praktika Richelieu positiivsete seaduste eiramine riigi huvides tuleb eristada avalikku huvi ja erahuvi valitseja huvi = avalik huvi tavainimeste huvi ebakõlas avaliku huviga Friedrich II pragmaatiline välispoliitika Sõda Vana ja Uus Testament sõjapidamisest VT Vaenlasele tuleb pakkuda rahu Kui võtab rahu vastu, peab kogu sealne rahvas võitjat
Pidas oluliseks vähest valitseja sekkumist. 6. ,,Riigi huvi" teooria areng varauusajal ning rakendamine praktikas Hea ja halb riigi huvi teooria. Halb Machiavelli: Kasulikkus on absoluutne mõõdupuu. Eesmärk õigustab abinõu. Hea tunnitab, et valitseja shtes kehtivad erinevad moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Hea teooria esindajad nimetasid end tihti anti-machiavellistideks, kuigi neil oli sarnasusi. Mõlemad rõhutasid riigimehelikku tarkust(prudentia), mis seisnes oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Praktikas on asi väga erinev. Näiteks Friedrich II ja Preisimaa: leidis, et valitseja peab olema võimeline rahvale vastust andma oma tegude eest, kuid tema tegelik poliitika oli palju pragmaatilisem. Richelieu ja Prantsusmaa: "reason of state", astus üle positiivsetest seadustest nö riigi huvides, vabandas end sellega, et tavainimese huvi on vastuolus terviku huvidega,