juubelipäeva. Praeguses majas, mis on endine Maardu mõisa härrastemaja, töötab kool küll vast kakskümmend aastat. Kool asutati Saha külas, kus tuli õpetajal ja õpilastel palju vaeva näha. Mõlemate koolimajade iga ulatub kaugesse minevikku. Maardu mõisa ehitamise aastat keegi ei mäleta, aga niipalju on teada, et maja keskpaik olnud juba Vene keiser Peeter Suure ajal jahilossiks ja lossi ümber kasvanud tol ajal põline mets, kus keiser Peeter oma kõrgete riigimeestega seltsis Tallinna külastamise puhul jahil käinud.Koolimaja all võib veel praegu näha varem kinnimüüritud keldrikoopaid, kus rahva jutu järele olla tõrkujaid orje sisse müüritud, aga keegi pole vaevaks võtnud vaatama hakata. Selgemat tunnistust orjade nuhtlemisest annab pime piinakelder keskel maja all. Sääl on veel võlvitud laes näha kuus roostetanud raudrõngast,kuhu orje üles riputati. Peksupingid olla aga alles aastat kolmkümmend tagasi mõisa kartulivõtjad
Oma teekonnal läbis ta mitmeid Egiptuse naabruskonna maid (nt. Süüria, Babülon, Kreeta, heetlaste maa). Samal ajal kogudes sõjalist infot Horemhebile, oma heale sõbrale ja kuninglikule väepealikule. Võttes osa ühest sõjast egiptlaste ja heetlaste vahel, kutsuti teda oma julguse tõttu ka Sinuheks, Metseesli Pojaks. Oma reisil kogub ta rikkust ning kuulsus. Mõnikord on tema kuulsus enne tada juba testesse maadesse jõudnud. Tänu oma ametile kohtub ta paljude tähtsate riigimeestega. Kuid oma reisi lõpetab ta ikka Teebas. Sest nagu raamatus öeldud: ,,Kes on kord joonud Niluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi. Tema janu ei kustuta ükski teine maine vesi. Kes on Teebas sündinud, see igatseb Teebasse tagasi, sest maa peal ei ole teist Teebaga võrdset linna." Sinuhe, lk 10 Oma ameti ning sesuse tõttu, kaasati ta noore vaarao ,,halastusmõrva", tema õe peigmehe mõrva ja paljudesse uue Jumalaga seotud probleemidesse (sinuhe oli Atoni pooldaja, kuna austas
annaabi.ee 
