V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati.
· kaubanduse ja tööstuse huvides kaotas palju sisetolle, ehitas teid ja kanaleid · võttis kasutusele rea abinõusid, mis olid suunatud talupoegade olukorra parandamiseks · asutas kaubandusühinguid · aitas palju kaasa ka kauba- ja sõjalaevastiku arengule · Colbert'i ajal alustati kivisöe kaevandamist ja hakkas arenema metallurgiatööstus. Tema valitsemise ajal kujunes välja neli manufaktuuritüüpi: · a) riigimanufaktuurid vaiba-, gobelääni- ja laevaehitusmanufaktuuri; · b) kuninglikud manufaktuurid, mis olid valitsuse erilise hoolitsuse all. Neile anti riiklikke tellimusi, sageli oli neil mõne kauba tootmises ainuõigus; · c) privilegeeritud eramanufaktuurid, mis said riigilt maksusoodustusi, samuti ka laene; · d) privileegideta eramanufaktuurid nende tegevusse riik ei sekkunud, ei andnud ka laene. 10. Merkantilistide põhiseisukohad (3)
annaabi.ee 
