12.2012 1.5. Maantee Maantee on asulatevaheline maismaatee mootorsõidukite (varem hobusõidukite) liiklemiseks. "Maantee" võib olla ka maanteest kujunenud tänava nime koostisosa. Eesti riigimaanteed on jagatud 4 liiki: · Põhimaanteed · Tugimaanteed · Kõrvalmaanteed · Rambid ja ühendusteed Kõigile maanteedele on omistatud unikaalne teenumber. Kui kahel teel on üks ühine lõik, kuulub see lõik üldjuhul väiksemat numbrit omava tee juurde. Riigimaanteedele numbri määratlemisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest: a. Põhimaanteed ja tugimaanteed - tee numbrid vahemikus 1 - 100 · kõrvalmaanteed XX101 - XX999, kus XX on maakonna kood · rambid ja ühendusteed XX01 - XX99, kus XX on maakonna kood Tallinna Tehnikakõrgkool 8 Tallinna Tehnikakõrgkool 15.12.2012
teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted hooldetööde juhtimine on jaotatud nelja regionaalse ameti alla 6. Maanteehoiu rahastamine; riigieelarves vahendid, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist (v.a. erimärgistatud kütus) ja 25%-le erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest. Raha jaotus kohalikele ja riigimaanteedele määratakse teeseadusega. Aktsiisist saadav summa on seda väiksem,mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu 7. Maanteehoolde rahastamine; Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest 8. Maanteede hoolduse finantseerimise juhend; Tavahoolduse finantseerimine Tavahooldust finantseeritakse tegevuskuludest. Tehtud tööde mahulist arvestust ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest.Tavahoolduse tegemise eesmärgiks on selle koosseisu
25.02.2005 ,,Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid". Riigimaanteede hoidu rahastatakse vastavalt Teeseaduse §-le 16. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab vähemalt 75 protsendile kütuseaktsiisi (välja arvatud erimärgistatud kütused ja maagaasi aktsiisi) ja 25 protsendile erimärgistatud kütuste aktsiisi kavandatavast laekumisest. Teehoiu rahastamiseks ettenähtud üldsumma sisse arvestatakse: planeeritavad välisvahendid riigimaanteedele; planeeritavad välisvahendid kohalike omavalitsuste teedele ja tänavatele; 3 Pindamine katte kulumiskihi uuendamine. 6 täiendav toetus kohalike omavalitsuste teede hoiuks (% teehoiu arvestuslikust üldsummast TS §16 alusel); riigitulu. Käesoleva teehoiukava koostamise aluseks on Rahandusministeeriumi kütuseaktsiisi kavandatava laekumise 2013 aasta suveprognoos kuni aastani 2020.
33. Nimeta riigi põhimanteed (vähemalt 10) Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Jõhvi-Tartu-Valga, Tallinn-Pärnu-Ikla, Pärnu-Rakvere-Sõmeru, Valga-Uulu, Riia-Pihkva, Tallinn- Paldiski, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla, Tallinna ringtee 34. Mitu silda on riigimanteedel, mis on nende kogupikkus ning millises maakonnas on enim sildu 926 silda, 21 342 m kogupikkusega, Harjumaakonnas kõige rohkem 142. 35. Kirjelda maantehoiu rahastamist Raha jaotus riigimaanteedele ja kohalikele teedele määratakse teeseadusega. Kõik rahastamisallikad riigieelarve vahendid, omatulu ning välistoetus, loetakse kütuseaktsiisi arvestusliku määra sisse. Kütuseaktsiisist teedele suunatav osa on seda väiksem, mida suurem on välisabi osakaal ja omatulu. Maanteehoiukulud jagunevad tegevuskuludeks ja investeeringuteks. Tegevuskuludest rahastatakse maanteede hooldetöid ja maanteehoiuorganisatsiooni ülalpidamine
annaabi.ee 
