liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil kasutatavaid sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada. Olemasolevad väikesadamad (v.a.Vergi) on tehniliselt amortiseerunud ja ilma korralike navigatsioonimärkide ning rannaehitisteta
Katete keskmised vanused aastate lõikes 30 25 20 Põhimaanteed Tugimaanteed Kõrvalmaanteed 15 10 5 0 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Joonis 2 Teekatete keskmised vanused aastate lõikes 3.Teehoiu rahastamise üldpõhimõtted Eesti teed jagunevad riigimaanteedeks, kohalike omavalitsuste teedeks, era- ning metsateedeks. Teede olem on reguleeritud Teeseadusega. Riigimaanteede koosseisu kuuluvad need teed, mis on kantud riigimaanteede nimekirja vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 26 25.02.2005 ,,Riigimaanteede nimekiri ja riigimaanteede liigid". Riigimaanteede hoidu rahastatakse vastavalt Teeseaduse §-le 16. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigieelarves ette kulud üldsummas, mille suurus vastab
annaabi.ee 
