Snellmani haual kiideti tema elutööd- öeldi, et seda on rohkem kui ühelt inimeselt oodata võiks. Aleksander II lõpetas tsensuur seaduse. Peale Castréni sai Lönnrot soome keele professoriks, pidades 1856 oma esimese soomekeelse loengusarja. Lisaks tuli ülikooli tööle ka Cygnaeus ja Sakaris Topelius. Snellman sai ka professoriks- põhimõtteliselt filosoofia professoriks, nimetus oli veidi teine, kuna filosoofiat peeti avalikkusele ohtlikuks. Majanduselu arenes, üritustele anti riigilaene. Ürituste korraldamiseks oli vaja harituid inimesi ja selleks loodi ametikoole. 1858 lubati muuta kohalik asjaajamine soomekeelseks, kui selleks on soovi. Peale 1809 tuli 1863 jälle Riigipäev kokku. Sakari Topelius- alustas oma tegevust propagandisti ja ajakirjanikuna. Ta sündis mõisas/suures talus. Ta isa oli arst, kes oli esimene suurem soome rahvaluule koguja. Kui ta koolis hakkas käima,
entusiasmi, ekspluateerisid seda täiel määral. Reaalses elus tähendas seda, et inimesed kisti kodudest välja, suunati suurehitistele, linnadesse, sinna, kuhu vaja oli- rõhuti sellele, et kõigi ühine kohus on kiiremas korras likvideerida sõjakahjud ja maj kiiresti jalule tõusta. Elanikkonna rahaliste vahendite ära kasutamine- Alates 1946 hakati NL-is korraldama nn riigilaene. 1946-56 väljastati nn riigilaenu obligatsioonid, inimesed pidid neid ostma ja riik lubas, et kunagi hiljem tasub selle laenu. Reaalselt tähendas see tegelikult seda, et need inimesed, kes palka said, pidid ostma vähemalt ühe kuupalga ulatuses obligatsioone, aga kui kaasa võtta ka parteiaparaat, täitevvõimutegelased jne, siis iga aastasest sissetulekust u poolteist kuupalka läks obligatsioonide peale, mõnel veel rohkem- ennekõike need, kes ka
annaabi.ee 
