üritatakse õhutada inimesi järeltulijate saamiseks. On ju palju erinevaid suuri toetusi sünnitoetus, lastetoetus, perekonna toetus ja muud soodustused. Arusaadav on, et meie rahvastik on vananemisjärgus, naised tahavad pigem teha karjääri kui traditsiooniliselt koduperenaine ja lastekasvataja olla. Kuid mida teeb meie riik paarikümne aasta pärast, kui tööjõuline elanikkond on minimaalne ja järgi on jäänud vaid riigikulul elanikud pensionärid? Võibolla peaks riik rohkem kasutama õhutamistaktikat, aga kindlasti mitte vastupidist meetodi laste juurde saamiseks riigi elanikkonda keelama ära abordid ja muud valikvõimalused naistel oma elu ja paljunemist planeerida. Palju on vaieldud ja arutletud abordi üle. Kas on abort on eetiline tegu, kas see on samuti mõrv nagu teise inimese tapmine. Tekivad küsimused, et millal siis algab elu ja milline on sündimata lapse moraalne status
Jõukamatel roomlastel oli mitu villat. Nt Cicerol oli 8 erinevat villat. Sõjad suurendasid majanduslikku ebavõrdsust ja väikemajapidajad sattusid võlgadesse. Üks osa vaeseid talupoegi otsis endale rakendust päevatööde näol villade juures. Üks osa siirdus aga linnadesse. See aeg oli massilise linnastumise periood. Linnades üks osa vaesematest talupoegadest muutus patroonide klientideks teine osa muutus proletaarideks kõige vaesemad kodanikud keda peeti riigikulul üleval (olid maksudest jm'st kohustustest vabastatud). Majandus hilise vabariigi ajal Vaatamata poliitilisele võrdsustumisele säilis kihistumine mis veelgi süvenes hilise vabariigi ajal. Tekkis rahanduslik aristokraatia. Proletaarid müüsid oma hääli jõukamatele kodanikele ja said riigilt vilja igapäevaseks eluks, neil oli ka võimalus tasuta külastada vaatemänge. Riik püüdis seda muidusööjate elu muuta ja pakkus neile maad
annaabi.ee 
